Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "The beer that warms the winter. My grandmother drank barley coffee with a drop of wine, someone else with lemon peel infused. The inspiration for this Doppelbock of toasted barley and Garda cedar comes from these old customs: a drink that warms the heart, recalls old moments, etc. In short, it knows how to make you happy."
Väike nudi pudel, otse klaasile veidi hooletult trükitud sildil on midagi humala-altari sarnast :) Pöidlapaksune pruunakas vahukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt sünkjaspunane. Aroom - röstitud teravili, kergelt üle lõkke lastud leivaviil, pisut lagritsat ja kõrbenud rosinad.
Esmamekk on keskmise kehaga ja röstiselt hapu. Keskmaitse - hapukas-magus, suitsune ja pärmine. Lõppmaitse - kõrbenud magus-hapu leiva kontsik. Järelmekk - alkoholisoe, kõrbenud ja robustne, õige pisut rosinane, kuid seda jällegi kõrbenud võtmes.
Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapu-magus-hapukas-mõrkjas-hapukas-mõru-vürtsika buketiga OK taseme rüübe. Kui see nüüd on bock, siis ainult dunkel-doppel-bock kategoorias, sest selline röstlinnaste (ja ilmselt ka veidikese kõrvetatud linnast) kasutamine matab alati ära bocki enda täidlase-rammusa maitseküllase olemuse. Kui öelda, et see oleks "american/italian winter warmer/ale", siis asetuks lugu pisut paremasse valgusse
---
õigeveidi saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment