Hobi pruulikoda: IPA

Hobi pruulikoda: IPA. Nagu selle väärt koja toodangu puhul kahjuks tavaline, pole pudelil ühtegi muud sõna. Aga nooh, teisest küljest, kui palju tarka me loeme välja nt "Walteri" pudelilt (vabandust võrdluse eest).

Poole sõrme paksune vahukihike kaob minutiga õrnaks kirmeks, jätmata seintele jälgi. Õlle värvus - kerge uduvinega tumeoranžikas merevaik. Aroomis on esikohal puuviljased humalad, mille aroomis tunned martsipani ja kuivatatud õunu, lisaks karamell-linnaseid. Maitses esmakohal samasugune martsipanine tervitus, millele lisandub keskmaitses kuiv, lausa heinane mekk. Järelmaitses asub aga domineerima mingi kunstlik toon ... väga sarnane sama tootja Punase eiliga. Ja siis kuskil lõpus lisandub ootamatult õrn suitsuvine, nagu oleks porteritilgake IPA sisse ära eksinud ... kas on linnaste röstimisel sutsuke liiga suurt kuumust kasutatud?

Keskmise kehaga, piisava humalusega et olla IPA, samas üsna kergelt joodav rüübe, millel mõru-magusa-hapu balanss üsna kenasti paigas.