Valgevärava Black IPA

Black IPA (Valgevärava pruulikoda). pdl 0,5 l. alc ~5%. liigimääratlus - nagu nimi ütleb tume IPA ... üsna haruldane kooslus!

Alustuseks soovib Gambrinus aplodeerida selle hobipruuli toodangu disainile. Lihtsate võtetega saavutatud maitsekas kujundus, lisaks sisaldab silt ka kõike olulist infot. Tsiteerin "Black IPA 2012. Ebatraditsiooniline Eesti õlu. Alk. ~5% vol. 0,5L. Bottle conditioned. Valgevärava pruulikoda aastast 2010" Tsitaadi lõpp :)

Ahjaa, ka väike mõnus logoke on lisatud - kollasel taustal kaks V-tähte ... või siis kaks õlleklaasi ;)

Mõistagi sooviks Gambrinus kuulda veel kümneid detaile, alates algmaterjalidest ja pruulimisviisidest. Aga ühte soovitust tasub kõigil pruulidel võtta tõsiselt - kirjutage sildile (kasvõi käsitsi) villimise kuupäev!

Aga nüüd õlle juurde. Kreemikas vaht moodustab kallamise hetkel sõrmepaksuse koheva kihi, mis küll kaob minutikesega, kuid jätab siiski kihi nii õlle kui klaasi pinnale ... seega aus värk! Õlle värvus - absoluudile lähenev must.

Aroomis segunevad IPA-likud kanged tsitruselised humalanoodid ja tumeda rösti kohvinoodid, kuid need viimased ei varjuta esimest. Ei saa öelda, et tegu oleks väga selgelt väljendunud humalapommiga, kuid meeldiv, magus-kirbe tsukaadine lõhn paneb õllest ootama paljutki.

Esmamaitse on kerge ja kribelev (mõõdukas karboniseering). Keskmaitses tajud head hapukat, punase greibi ja kohvilikööri segust mekki, mida ei taha kuidagi keelelt minema lasta. Järelmaitses tugevneb röstlinnaste õrnalt suitsune-leivane maitse, millelel lisab kogu suud kattev sidrunheinane/laimine värske happesus.

Keskmise kehaga, tubli ja tihke suutäiena mõjuv tõsine toodang, mis väärib iseseisvat nautimist. Selle pudelikesega võiks veeta kohe mitu tundi, nii mõnus on ta tilkhaaval tiksudes. Sama versiooni võiks edasi arendada topelt-IPA'ks, potentsiaali on sellel tootel kõvasti!
--------
pildi lisan homme.