George! (Mikkeller). pdl 0,25 l. alc 12,2 %. liigimääratlus: imperial stout.
Oluline lisainfo - seda on kohe palju:) Esiteks, jooki on laagerdatud konjakivaadis. Teiseks, ratebeer hinne on 100! ja beeradvocate oma 89, mida on ikkagi paganama palju!
Tootjakirjeldus: "This one is oily and greasy as the day is long. The regular beer George! is named after George Foreman and is a black fat punch in your face.
This version has been aged in old Cognac barrels
which has given the complex beer an extra level of complexity!! That is a
lot of depth dude!"
Nüüd alles jõuame kirjelduse juurde :) Disain on seekord veidi vähem naivistlik, aga see-eest koomikslikum ja hallim. Nii tuhmi silti pole Gambrinuse silmad varem näinud!
Vaht ... eee ... see on veider! Alguses tundub, et vahtu ei tekigi, kuid siis hakkab see justkui venimisi õlle pinnale tekkima, olles alguses süsimusta joogiga ühte värvi ning alles minutikese möödudes eristub tumeda kohvipruuni sõrmepaksuse kihina. Aga see kiht on ka kõva ja tihe ja püsiv kui kuivanud povidlo nädal nädal aega peale karbi avamist. Joogi värvus, nagu mainitud, on süsimust. Ei, see süsi siin klaasis on jubekoleuskumatult must! Isegi klaasi servades pole valgusel õrna lootustki mingit nurka läbi murda.
Aroom. Ohjaa, laske ma nüüd mõtlen. Mmmmmmmmmmm...
Ahah, ma pidin millestki rääkima. See oli lõhnast, ja-jah. Teate, seda võiks nuusutada hommikuni. Esmane väike konjakine teravus ja imperiaalse stoudi trummipõrinane vägevus taandub mõne minutiga ja alles jääb siiiiiiiiiihuke peeeeeeeeeeehme kreeeeeemine paitus, nagu lööks pooltosinat kassipoega lastetoas padja peal nurru. See oleks kui jäätisekokteil kohvi ja tilgakese kohvilikööriga. Ja peale on veel ka koorešokolaadi riivitud.
Maitse. Jeesusmariajaseitsepühakut. Küllus kuubis! Esmamaitses näib, nagu oleks keele asetanud siidi sisse, nii pehmelt ja tihkelt voolav on see tunne. Keskmaitses lisandub siia kolossaalne kogus šokolaadist röstlinnnase mekki ... nagu polekski tegu valmis õlle, vaid linnase-ekstrakti ehk maltoosaga. Järlemaitses kappab kohale rügemendijagu tsitruselist humalat, iga hobuse seljas kodanik Konjak.
Ülivõrdeliselt tiheda kehaga jook, mille õlisuse kirjeldamiseks jääb kogu Läänemerel seilavate naftatankerite sisust väheks. Luksuslik ja raskepärane nagu nahkköites antiikne raamat, mille vahelt järjehoidjana paistmas puhas kullaleht. Hoidke kõik toidud ja joogid siit eemale. Seda jooki tuleb nautida tugitoolis ja kamina ees!
---------
pilt siit
Nüüd alles jõuame kirjelduse juurde :) Disain on seekord veidi vähem naivistlik, aga see-eest koomikslikum ja hallim. Nii tuhmi silti pole Gambrinuse silmad varem näinud!
Vaht ... eee ... see on veider! Alguses tundub, et vahtu ei tekigi, kuid siis hakkab see justkui venimisi õlle pinnale tekkima, olles alguses süsimusta joogiga ühte värvi ning alles minutikese möödudes eristub tumeda kohvipruuni sõrmepaksuse kihina. Aga see kiht on ka kõva ja tihe ja püsiv kui kuivanud povidlo nädal nädal aega peale karbi avamist. Joogi värvus, nagu mainitud, on süsimust. Ei, see süsi siin klaasis on jubekoleuskumatult must! Isegi klaasi servades pole valgusel õrna lootustki mingit nurka läbi murda.
Aroom. Ohjaa, laske ma nüüd mõtlen. Mmmmmmmmmmm...
Ahah, ma pidin millestki rääkima. See oli lõhnast, ja-jah. Teate, seda võiks nuusutada hommikuni. Esmane väike konjakine teravus ja imperiaalse stoudi trummipõrinane vägevus taandub mõne minutiga ja alles jääb siiiiiiiiiihuke peeeeeeeeeeehme kreeeeeemine paitus, nagu lööks pooltosinat kassipoega lastetoas padja peal nurru. See oleks kui jäätisekokteil kohvi ja tilgakese kohvilikööriga. Ja peale on veel ka koorešokolaadi riivitud.
Maitse. Jeesusmariajaseitsepühakut. Küllus kuubis! Esmamaitses näib, nagu oleks keele asetanud siidi sisse, nii pehmelt ja tihkelt voolav on see tunne. Keskmaitses lisandub siia kolossaalne kogus šokolaadist röstlinnnase mekki ... nagu polekski tegu valmis õlle, vaid linnase-ekstrakti ehk maltoosaga. Järlemaitses kappab kohale rügemendijagu tsitruselist humalat, iga hobuse seljas kodanik Konjak.
Ülivõrdeliselt tiheda kehaga jook, mille õlisuse kirjeldamiseks jääb kogu Läänemerel seilavate naftatankerite sisust väheks. Luksuslik ja raskepärane nagu nahkköites antiikne raamat, mille vahelt järjehoidjana paistmas puhas kullaleht. Hoidke kõik toidud ja joogid siit eemale. Seda jooki tuleb nautida tugitoolis ja kamina ees!
---------
pilt siit
Klaas tuleks samal õhtul ära pesta, hommikul võib see juba raske olla.
ReplyDeletevõib ka hussaarliku liigutusega vastu seina visata :)
Delete