Tuesday, July 4, 2017

Twenty Mile Farmhouse Ale


Twenty Mile Farmhouse Ale (Bench, Kanada) prk 0,473 l. alc 5,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Saison" ja hinnang 84 punkti.

Tootjainfo: "Notes of fruit & spice with a dry, crisp finish."

Keskmist kasvu purk, lihtne tekstiline kujundus valgel põhjal. Erkvalge vaht täidab pool klaasi, kuid see pole kuigi püsiv. Õlle värvus - piimjalt uduselt valkjaskollane. Aroom - üllatuslikult särtsakalt kihisevalt vürtsikas-magusakas, aju otsib kuskil sopist välja nii valge pipra kui koriandri. 

Esmamekk on väga kerge, suisa vesisevõitu kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub klassikaliseks saisoniks - magusakas-vürtsikas, vähese mõrkja põhjaga, siddrunikoore ja greibimahla superkargete nootidega sädelevaks segu. Lõppmaitse osutub veidi kehakamaks, koriandrine vaigune eeterlikkus ulbib nisu pehmes hapukas järves. Järelmekk toon korraks mängu farmhousile omase maalähedase noodi, kuid üldpilt jääb siiski vaieldamatult saisonide mängumaale.

Kesmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! Mänguline ja ehk veidi stiilist mööda (eelkõige oma piimja hägususe poolest), kuid väga-väga nauditav, ergas ja karge, lustlik ja ergas nagu sinisilmne kollase kasukaga kasspoeg, kes puhtast mängulustist ajab taga kõike mis liigub ja mis ei liigu, selle mürab ta liikuma.
------------
pilt isetehtud

Monday, July 3, 2017

North Of Bend


North Of Bend (Põhjala / Boneyard, Eesti / USA) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 74 punkti.

Tootjainfo: "A collaboration with Boneyard - an intergalactic tropical IPA - dry hopped to hell and back with America and Australia’s finest.
IBU 75"

Väike lihtne pudel, sinivalgel sildil on vist ? pilved. Sentimeetrine valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne kuldne. Aroom on mõnusalt vaigune, meenutades õietolmuseid kuuseõisikuid. Ja kuuse alla on keegi kaslane veidi pissinud, on see nüüd ilves või mõni muu, võta sa kinni.

Esmamekk on üllatavalt kergepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on juba toekamalt mõrkjas, vaigune, vürtikas, magusakas, mango ja seedrikäbi vahepeale jääv. Lõppmaitse muutub aga veidi ülemääraselt kirbelt mõrkjaks ... ehkki siiski mitte kibedaks nagu greibiseemne õli, kuid greibi koore sisekülje moodi kindlasti. Järelmekk aga lisab siia mõnusa mahlase hapuka noodi, muutes maitsepildi pigem punase greibi sarnaseks.

Keskmisest veidi raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe. Mitmekihilise olekuga väga korralik IPA, mis on samas üsna kergelt joodav. Siia juurde sobiks marineeritud küüslaugunutid imekenasti.
-----------
pilt isetehtud

Red Rain


Red Rain (Tanker, Eesti) pdl 0,375 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Sour/Wild Ale“ ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Black currant sour ale"

Keskmist kasvu pudel, must fooliumkaelus ja vahva-naivistlik sildikujundus. Sõrmepaksune vanaroosa vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - häguselt roosakas-punane. Aroomis on hapukas-magusakat marjasust, kuid ilmselt ilma seda teadmata musta sõstart ei pakuks.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapu. Mitte hapu-hapu, kuid siiski üsna konkreetne ja klaar. Keskmaitse muutub veidi magusakamaks, sõstra toon on üsna selge, kuid jällegi otse mustasõstrale seda ei omistaks, pigem mingi punase, musta ja valge sõstra segu. Lõppmaitses hakkab mustasõstra parkiv oleks juba selgemalt välja paistma, ehkki samas võiks seda ka aroonia ja pohla seguks pidada. Järelmekk on mõnusalt mõrkjas-hapukas, mahlane ja väga-väga-väga hästi kosutav.

Keskmisest kergema kehaga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga Väga hea taseme rüübe. Kosutaja ja janukustutajana lihstalt suurepärane, kuigi parkiv marjaküllasus ei lase aru saada õlle enda kvaliteeditasemest. Pakkuda koos pehme brie-juustuga.
------------
pilt isetehtud

Õun ja oder

Õun ja oder (Manilaiu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: graff

Tootjainfo: "Õunasiider on kääritatud koos tumedate ja karamell-linnaste virdega. Maitse elavdamiseks on sisse segatud kuni 20% hapu-õlut
Koostis: õunasiider, odralinnased, tammelaastud, pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Napp kollakas vahukiht kaob hetkega. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom pole eemalt kuigi meeldiv, meenutades liiga kauaks seisma jäänud hapukurgivedelikku. Lähedalt nuusutades läheb lõhn ainult hullemaks ... või ütleme siis "pikantsemaks" Selge sõnnik ja kääriv silo.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas-haisev. Keskmaitse muutub juba meeldivamaks, ehkki sellise taseme sõnnikuse maitsekoormaga ei puutu just sageli kokku. Einoh, sõnnik on nt farmhouse tüüpi õlledele täiesti omane ... ning päris mitmele muule hapuõllele kah, kuid siin mõjub see veidi ülevindiselt. Lõppmaitse ... talvekülma käes pruuniks läinud õunad. Järelmekk - hapukas ja kuiv ja õuna-kompostine.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-haisev-hapuka buketiga ebamäärane rüübe. Hilissügisel, kui kompostihunnikud ägavad õunalaadungi all, tunneb aianurgas sama lõhna. Vana Gambrinuse meelest see aga õlleklaasi ei sobi.
-----------
pilt isetehtud

Sunday, July 2, 2017

Mayflower


Mayflower (Must Lips / Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang 47 punkti.

Tootjainfo: "New England DIPA"

Väike lihtne pudel, sildil põhja-Euroopa lihtsustatud kaart. Sentimeetrine valge vahukiht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus - tuhmilt oranž. 

Aroom ... oooo ja aaaa ... ohsaraks kui hea. Pehme ja samas vaigune, Magus ja puuviljane. Soe ja õrnalt vürtsikas.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja intensiivselt mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub pehmeks vaigupalliks, mis mööda su keelt veeredes kõik maitsenäsakesed keele seest üles kergitab ja siis igaühesse veidi mõrkjas-magusakat nestet kallab. Lõppmaitse ulbib vaikselt apelsini-vaarikavarre-mango-mandli meres kreeka pähkli lootsikus, aeglaselt kadakase mõlaga hoogu lükates. Järelmekk teeb troopiliste sõrmedega maitsemeeltele massaaži, küsides aeg-ajalt, et kas jätkata ... teades et sa tahad niikuinii veel ühte lonksu.

Raskepoolse kehaga, vähekarboniseerinud ja õrnalt õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe. Moodsa uue-inglise-IPA selline versioon, mis ka vanale Gambrinusele meeldib - rõhutub pole mitte pudrusele välimusele, vaid tihkele tsitruselisele puuviljasusele.
-----------
pilt isetehtud

Mündi Viis Külge


Mündi Viis Külge (Must Lips / Nöösker, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 19 punkti.

Tootjainfo: "Koostisosad: vesi, odralinnased, nisulinnased, humal, piparmünt, pärm" Pudelisildilt näeb, et kasutatud on viite erinevat münti.

Väike lihtne pudel, sildil viis mündilehte. Kollaka varjundiga vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib vägagi kaua, haakudes tiheda vahupitsina klaasiseintele. 

Aroom ... noh mis sa ikka kostad - piparmünt noh! Kas nüüd just viite sorti siis välja suudaks lugeda ... pigem mitte. Aga selge, kirga ja ninakõditavalt värske piparmünt on alati midagi sellist, mis paneb muhelema. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-hapukas, keeleotsa puudutab ka mündilik jahedus. Keskmaitse on magusakam, mündi kargus laotub justkui biskviidisele põhjale. Lõppmaitse ... After 8 šokolaad tuleb meelde ja seda üldse mitte ilmaasjata - üks kasutatud müntidest on ju šokolaadimünt! Aga nüüd edasi toimub ilmselt teadmisest tulenev tajuhäire - kuna üks pruulijatest nimetas mh ka apelsinimünti - apelsiniarmelaadi tihke magusakas noot kerkib kah ajus esile. Järelmekk on magusakas, hapuka noodiga ja mündiselt või isegi mentooliselt jahe-mõrkjas.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mündine-magusakas-vürtsikas-hapukas-mündise buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Ootamatu, seda küll! Aga kas halb? Oh ei, mitte mingil juhul! Nii et vana Gambrinus ei saa tõesti aru, mille eest RB's seda jooki 19 punktiga karistatakse. Mängujulguse eest tuleb hoopis kaabut kergitada, mitte laita, kas pole?
----------
pilt isetehtud

Jaan+IPA+Eva

Jaan+IPA+Eva (Tedre, Eesti) pdl o,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: IPA

Tootjainfo: "Linnased: Finest Maris Otter, Wheat Blanc Nature. Humalad: Magnum, Centennial, Cascade, Mandarina Bavaria, Pacifica. Pärm: American West Coast Ale (Danstar BRY-97)"

Väike lihtne pudel, sildil päikesekumas tantsuhetk. Valge vaht täidab 4/5 klaasist ja vajub küll hõredaks, kuid püsib kaua. Õlle värvus - õrna uduvinega kuldne. Aroom on vürtsikalt puuviljane, meenutades pigem mõnda belglast kui IPA't.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on mõrkjas, kreemika paletiga ... ning samas vasturääkivalt rauarohke ja veidi keelkraapiva olekuga. Lõppmaitses on ohtralt kuivatatud pohli ja vaarikaid, keeleküljed muutuvad koredaks, parkiv hapukas karmus häirib veidi. Järelmekk on hapukas-vürtsikas, keeltkrimpsutav ja agressiivsevõitu.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika paletiga vastuoluline rüübe. Õrnapoolse belgialiku lõhna taga peitub karm ja robustsevõitu humalamahlane karm tegelane, mille joomine pole kergeimate ülesannete killast.
---------
pilt isetehtud