Talveöö

Talveöö (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Baltic  Porter - Top 50" ja hinnang on 97 punkti!!

Tootjainfo: "Rich and smooth baltic porter brewed with coconut, vanilla and cardamom."

Väike lihtne pudel, sildikujundus ülejäänud ÖÖ'dega ühes rütmis. Vaht ... oijummmmel, mis värvi see on! Punakas-mustjas-pruun. Täidab kolmandiku klaasist, kuid on hõre ja püsimatu. Õlle värvus ... no jeerum, kas väikesed lapsed olete või, et seda seletama peab?

Aroom. Raske. Öine. Vaniljene. Kardemoni kringlilõhn. Röstmandlid ja rosinad. Kas olete öisel aja katusel istunud ja öist linna nuusutanud? Nemas seal all ei oska isegi mõelda, et sina seal üleval jalgu kõlgutad, endal väike kõhevil surin kuskil munandites ja rinnus urisemas, jalge all korruste jagu tühja ruumi ja siis pisi-inimesed oma pisiasju ajamas. Aga sina oled nende kohal ja tähtede lähedal. 

Esmamekk. ÖÖÖÖ, kas tead ei ole sinu sõber. Ta pole vaenlane ka. ÖÖÖÖl on üsna savi kas sina temas oled või mitte. ÖÖÖÖÖ on asi omaette. Sinu osaks on vürtsitera keelel ja osalustunne meelel. 

Keskmaitse. Katuseäärel hõõgveini juua pole mõistlik. Kuid vürtsõlut ... noh see on teine tera. Nelgitera. Kuusekera. Kas ainult tundus või riivas su põske nahkhiir?

Lõppmaitse. ÖÖÖÖÖ võib ka õhuke olla. Mõni kohe palju õhem ja lühem kui teine. Vürtsid teevad selle ÖÖÖÖ õhemaks, õhulisemaks ja unistavamaks. Su ketsitallad kõlguvad ikka inimpeade kohal taevases kõrguses, kuid selg on katusele naaldunud ja pilk kõditab ööpilvede helkivaid kõhualuseid.

Järelmekk. Ka talveöö saab otsa. Ka talv saab otsa. Ka sina saad otsa. Ja siis tuleb järgmine talv ja järgmine tegelane kõlgutab oma ketse kõrgel inimsipelgate kohal. 

Übertasandi rüübe. Jah tõepoolest. Ei ole seekord "mega" ega muud vaimustuskilked. Vürtsid on ÖÖÖÖST oodatud keha üsna ära söönud. Kuid maitse on siiski vaimustavalt talvine, piparkoogine, vürtskringline ja klaas-kuuli-särane. Õhuke, mu poisid ja plikad, õhuke on see ÖÖÖÖÖ. Kuid maitsev. Ja keelatult lihtsalt joodav.

---

pilt isetehtud

Shark Jumper

Shark Jumper (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Specialty Grain" ja hinnang 81 punkti.

Tootjainfo: "Everything used to be awesome, and then one day Fonzie was riding a shark. Shark jumper describes a person who used to be cool but they did the unthinkable — like Fonzie did with that shark. Do not jump the shark — stay cool. This Double Rye IPA is aged in cherry wood and then dry-hopped with Belma & Calypso hops. Brewed together with RateBeer.com European Summer Gathering 2017.
Brewed for the Ratebeer European Summer Gathering 2017, using a recipe decided upon by the RBESG participants. (And hopped by Marduk.)
IBU 65"

Väike lihtne pudel, sildil hullumeelse irvega hai. Tumekollane sõrmepaksune vaht püsib kaua ja jätab kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne oranž. Aroom on raskepoolne ja kuldne ja veidi kleepuv ja veidi vaigune ja üleüldse paljulubav!

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusaksas. Keskmaitse muutub tuba tihkemaks, siivuke õlisemaks, kordades mõrkjamaks ... sihuke vaigune ja leivane toekas-tõhus suutäis, et sellega võiks vanema diiselmootori käima panna. 

Lõppmaitse - vürtsvaigune ja vaikvürtsine. Rapsakalt mõrkjas põhi saab juurde hapuka leivase ja samas niiii mahlase kerguse ... ning korraliku vürtsika õhetuse. Järelmeki ajal kõrisevad keelel kuivanud kadakamarjad ja sulab kokku vahtrasiirup pohlade ning männivaiguga. Ahhhaaa ... päis lõpus lisandub ehe piiniaseemneke nagu meenutus Itaaliast!

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERTASANDI VAIGUKOKTEIL! Vana Gambrinus luges kokku vähemalt kolm eri liiki vaiku: kadaka, männi ja seedermänni omad! Oi kui mõõõõõnus ... ja samas kuidagi rabistav ning kärsitu nagu noorte esimene armutegu. 

---

pilt isetehtud

Texas Ranger

Texas Ranger (Katla, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus: "American Brown Ale"

Tootjainfo: "Šokolaadine mõrkjas märjuke.
1.partii"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-tähik seekord tumepruuni värvi. Vähene hallikaspruun vahukiht vaob kiirelt, jäädes samas kirmena püsima. Õlle värvus - kirkalt sünkpunane.

Aroom on nõrgake ... kuidagi jube tuttav, veidi kirbe ja midagi ravimitega seoses. Või on see lagrits? Või kampol? Kardemon? Wishnevsky salv? Kamper? No kõike oleks nagu natuke, aga näppu päris peale ei pane.

Esmamekk on keskmise kehaga, mõrkjas ja veidi kreemine. Keskmaitse ... võehhh ... kamper noh jah! Minuealiste lapsepõlves määrisid vanainimesed sellega põlvi, kogu mu ühe vanaema elamine lõhnas selle järgi. Lõppmaitses see räme medikamendine kirbus õnneks taandub veidi leebemaks, kuid jääb ikkagi häirima, šokolaadine mõrkjus upub kuhugi tahaplaanile. Järelmekk muutub juba eelmise ehmatusega üsna leebeks, kuid esile tuleb tuhane-jahune kuiv mõrkjus.

Sorri, aga see õlu on omadega metsas. Käre-kirbe-medikamentoosne räme vine püsib suus häirivana veel pikalt. Võimalik, et on halb pudel (ehkki miski sellele otse ei viita), kuid see asi läheb kraanikaussi.
----------
pilt isetehtud

Dark Roast

Dark Roast (vandeStreek, Holland) pdl 0,33 l. alc 8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Stout" ja hinnang 91 punkti!

Tootjainfo: "Improved recipe, with coffee from Koffielab, brewed at 7 Deugden (first batch out in July/August 2014, to be recognised by the black cap)."

Väike lihtne pudel, ebamäärane sildikujundus. Vähene tume kollakas-pruun vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - punaka helgiga must. Aroom on mõrkjas-magusakas, röstine, kohvine ja šokolaadine. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse muutub kreemikamaks, parima hapuka röstitasandiga kohvikreemiseks, millele on puistatud riivitud mõrušokolaadi. Lõppmaitse taandub taas mõrkjamasse külge, raskelt kakaone tummmmme šokolaad katab keele tihke kihiga, läbi mille sähvivad mõnusad vürtsikad noodikesed. Järelmekk meenutab mõrušokolaadi vaabaga kohviube, tundub et päevase kohviannuse saab klaasitäiega kätte küll :)

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI rüübe! No niiiiii kohvine õlu kui veel vähegi saab olla. Vägev Värk!

----

pilt isetehtud

Ainult Jänestele

Ainult Jänestele (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Carrot Cake Ale"

Väike lihtne pudel, sildil ülbe jänes :) Kollakas sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpruun.

Aroom. Oijee. Köögivilja-glögi? Keedetud kaalikas nelkidega? Ahjus küpsenud porgand muskaatpähkliga?

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi kummalise, kuid meeldiva vürtsika nüansiga. Keskmaitse läheb ülevõlli magusaks, on see meega küpsetatud porgand? Lõppmaitse ... glögipõhi? Hõõgveini klaasi põhjast väljakougitud rosinad ja pehmeksligunenud pähklid? Järelmekis ... porgandiga tehtud piparkook? Oi kuram kui hea see võiks olla?

Friigikas! Ei, mitte ülevõllikas ... sest laias laastus läheb ta samasse nišši nagu kõrvitsa-õlled. Lihtsalt teadmine, et tegu on porgandiga ja see tajutav köögiviljasus koos glögise vürtsikusega ... oi see on imearmas friigikas! Siuke veidi ülbe nagu punnpõskne jänes sildil.

---------

pilt isetehtud

I LAV U

I LAV U (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,7 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "Hele eil, mille staar on LAV-ist pärit Rooibose tee, mis jätab mesise meki"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeerine kollakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, mesise alatooniga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusaka buketiga. Keskmaitse muutub magusamaks, linnaseliseks ... täistera sepiku taoliseks. Lõppmaitses lisandub nii suisa veidi läägusesse kalduvat magusat poolt kui ka seda veidi tasakaalustavat vaigust mõrkjust. Järelmekis kisub mekk asualt öeldes metsa, see magusus kasvab üle imalaks ning lisandub ebamäärane saiapärmine hapukas noot.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-magusa buketiga keskpärane rüübe. Juua kannatab, aga teist klaasi väga juurde võtma ei kipu. Meenutab pärmist algelist koduõlut.
------
pilt isetehtud

Jan & Charlotte

Jan & Charlotte (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Black IPA" ja hinnang 73 punkti

Tootjainfo: "Black Vermont IPA
19 EBU"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune pruunakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - mudruselt tuhmpruun. Noh ma saan aru et Vermont IPA on NE IPA'de stiili-loojana kohustuslikult hägune ... noh aga tumedas versioonis näeb see lausa halb välja.

Aroomis võtan pooled halvad sõnad tagasi, sest NE IPA'de kohaselt on lõhn ju mahlane, kuid seda varjutab musta-IPA jaoks kohustuslik röst ... ja kokku saab midagi söe-seebi sarnast.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, mahlase olekuga ... kuid see kuramuse süsi kustutab mahla kohe ära kuivaks ja keeltkraapivaks. Lõppmaitse rehabiliteerib muljet magusama, apelsinise mahlasusega ... kuni uus ports sütt ja tuhka su keelele ladestub. Järelmekk on kuiv ja mõru ja parkiv.

Mehh. Esimest korda kui vana Gambrinus de Moleni õllede osas suisa pettunud on. No ei ole hea mõte, proovida segada küsitava väärtusega NE IPA't ja söestunud rösti kokku, tulemus on midagi tuhatoosilikku. Friigikas noh. Sihuke kentsakas katsetus, mida tasub korraks oma keelelt üle lasta, selleks et teada, et iga eksperiment ei saagi õnnestuda. 

----

pilt isethetud