Saturday, October 12, 2013

Pannepot Old Fisherman’s Ale 2012

Pannepot Old Fisherman’s Ale 2012 (De Struise Brouwers). pdl 0,33 l. alc 10% liigimääratlus: quadrupel. 100 punkti ratebeerist ja 97 beeradvocate järgi - see on taevalik kooskõla!

Tootjainfo: "In the early 1900s, the village of De Panne, close to the French border, was famous for two things -- the ‘Pannepots,’ or fishing boats, that could be seen along the coast, and the unique dark ale enjoyed by the local fishermen. Our Old Fisherman’s Ale is a tribute to these hardy sailors and their rich, flavorful brew. Unfiltered. Unpasteurized. Bottle-conditioned in 33cl and 75cl."

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Gambrinus on juba joonud seda õlut. Aga mitte päris seda õlut! Kui te nüüd mõistate, millest jutt :)

Asi selles, et seesinast rüübet toodetakse vähemalt aastast 2007 ning igal aastal lastakse välja uus õlu uue sildiga, või õigemini sama sildiga, kuid muutunud aastarvuga. Kas sellel siis vahet on, võib diletant küsida? Oojaa, ja mõnikord võib see olla vägagi suur! Andunumad fännid koguvad nö õllevertikaale (nagu pildil), milles on kõik olemas. Kuidas nad seda suudavad, teab vaid taevas :)

Nii nagu veinil ei valmi ükski aastakäik päris samasugusena, nii kehtib sama reegel ka õlle puhul. Kui veinil määrab selle ära viinamarja kasvutingimused antud aastal, siis õlle puhul on vähemalt kolm muutujat, mis võivad erinevusi sisse tuua (kui oletada, et sama puurkaevu vesi on aastast aastasse samasugune). Teraviljasaak kõigub samuti sõltuvalt ilmastikust ning sellest kõigub ka linnaste kvaliteet. Humal sõltub päikese/niiskuse/temperatuuri balansist vähemalt sama palju kui viinamari. Noh ja pärm - pärm pole ju ka kunagi päris sama, vaid pidevalt modifitseeruv elusnähtus, ehkki teda püütakse hoida ja aretada ühetaolisena ... või siis ei püüta :)

Ma näen, mu noor sõber, et sa oled selle jutu kuulamise järel juba päris rahutu ja piidled oma tühja klaasi. Kuid kannata veel, enne vaatame ka pudeli välise ilme üle - õlu algab sildist ja korgist ja mõnikord ka juba kastist. Kuid antud tootja ei ole edev, kast, pudel ja kork on on kõige tavalisemad. Ehkki tegu on ülimalt kõrgelt hinnatud õllega, ei riputa nad enda külge mingeid tulesid ja vilesid, medaleid ega kiidusõnu - auväärne käitumine, kas tead!

Kuid olgu, ma ei kiusa sind enam, teen selle kauaoodatud "zups" ära, avades korgi. Pruun vaht moodustab õlle peal kahesõrmese kihi, kuid see on püsimatu, kadudes suuremullisel kohinal kirmeks. Õlle värvus - sünkjaspruun, praktiliselt must.

Aroom ... oooojaa ... see on aroomide koorekiht, kuningas kuningate seas. Ülimalt rikkalik, veinine ja puuviljane, vürtsikas ja kergelt kirbe - siin võid tajuda nii karamell-suhkrut kui vaniljet, kuivataud ploome kui kokteilikirsse.

Esmamaitse. Mmmmmm. Ma tean et täis suuga pole viisakas rääkida ... ja ega ei kipu ka, pigem naudiks seda kõik vaikides, kuid ma pean ju kuidagi selle kõik sõnadesse vormima. See tihe, nalivkalik suutäis tervitab juba keeleotsa tihke embuse ja magus-vürtsika musiga, milles on slivovitši magusat kleepjust ja ürdilikööri krehvtisust.

Keskmaitse - ohh see võtab alandlikult kummardama Tema majesteet Maitsenaudingu ees. Soe ja viskoosne, meenutab see vedelik pigem kreeginapsi kui õlut selle sõna tavapärases tähenduses, jäädes kergest joogiõllest sama kaugele kui sinivereline suurilmadaam pesuvardjast. Jah, nad on küll mõlemad kõigest inimesed, kuid maneerid ja hoiak on eri tsivilisatsioonidest pärit.

Lõppmekk muutub üha tõsisemaks ja väärikamaks, siin on tammevaadi tuhmi kõminat ja vürtsikotikese intrigeerivat krõbinat. Vanilje, kaneel, külmavõetud jõhvikad ja kuivatatud viigimarjad ... see on kogu maitsebuketi baas, kuid siia lisandub veel veidi kohvilikööri ja tilgake meeveini ning kindlasti midagi veel, millest kohe kinni ei haaragi.

Järelmaitse on pikk ja keeruline kui kuninglik sugupuu, milles ei puudu ka kõrvalehüpped ja sundabielud. Tihke ja kleepjas, vürtsikas ja vintis ... nii võiks välja näha parim õhtu kloostri õunaaias, kus puu all on end maha toetanud kaks lustakat munka, käes õhtupäikeses helkiv pokaal ja kõrval ootamas korvike veel avamata pudelitega.

Fenomenaalselt tihke kehaga, kolossaalselt kleepja paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-vürtsika perfektselt tasakaalus buketiga ÜBERRÜÜBE! Gambrinus hoiaks igasuguse toidu siit kaugele, kuigi ... enne seesinase rüüpe kallale asumist söö kõht kõvasti täis, sest see rüübe võib olla kangem kui sina, mu noor sõber!

---------
pilt siit

1 comment:

  1. Puhas kuld jah. Mõelda, et de Struise jõudis radarile alles pärast väga huupi pandud üki-kaki-kommit ühes mainekas Brüsseli… kohas. Poleks läinud, poleks teada saanudki.

    ReplyDelete