Ehkki ilmselt oleks olnud mõistlik lasta rüüpel laagerduda nii paar nädalakest või koguni kuud, sai uudishimu Gambrinusest võitu:) Esimeses lõhnapahvakus, mis korgi alt paiskus, oli üllatav kogus musta sõstart, millesse hakkas hiljem segunema veidi kerget kohvirösti. Klaasis paistis lõhn hoopis teisiti - kareda vee ja süshappegaasi lõhn varjutasid muu, kuid selle hajudes tõusis ninna seesama arooniane-sõstrane happesus.
Vahu moodustumise üle ei saa kurta - tubli kahesõrmene kiht püsis minutike, enne kui hääbus kirmeks, jättes mõningaid asjakohaseid jälgi ka seintele. Õlle värv - hägune sooja helgiga oranžikaspruun.
Maitse üllatab jõuliselt ja keeruliselt - esmamulje on korralikult mõru, humalane ja kuiv. Keskmiselt kehakas jook kannab endas mitmeid mekke: veidikese linnase mahedust ja tublisti humalast kibedust, pisut karusmarjalist magusust ja sipake sõstralikku hapusust ... väga tasakaalus värk! Järelmaitse kehtestab end maitsenäsades pikaks ajaks üle keskmise jõulisusega ... pisut kodukaljalik, kuid samas kuivhumalane.
Minu küsimus tundmatule õllepruulile - mis humalaid kasutasid ja kas lisasid neid kahes järgus (alguses ja lõpus)? Ja mõistagi südamlik tänu hea maitse-elamuse eest. Vat sellist kraami peaks poes olema!
Tänud põhjaliku õllekommentaari eest. Humalateks on Perle ja seda on lisatud 90% alguses ja ülejäänud 10% 5 min enne lõppu.
ReplyDeleteIlmselt oleks pidanud paar nädalat veel laagerduma tõesti.Aga kuna sel hetkel oli tartusse ja õllepoodi asja, siis sai see ära toodud.
Kaarel,
Aurust
nii head õlut on rõõm kommenteerida
ReplyDeleteolen rahul, et suutsin ära tunda kaheastmelise humala lisamise :)
kui sul midagi vastu pole, siis saada palun meil tartugambrinus@hot.ee, sooviksin mõnda asja lisaks küsida
Kas mingi nipiga saaks sellele Gambrinuses degustatsiooni korraldada? Säherduse kirjelduse peale hakkab ju kohutav janu.
ReplyDeletesee on väärt mõte!
ReplyDelete