Grassroots Wheat is the New Hops (Mikkeller). pdl 0,33 l. alc 6%. liigimääratlus: IPASee on üks veider värk, kas teate. Esiteks - teha nisuõllest IPA't on juba ise veider mõte. Teiseks, selle kääritamisel on kasutatud isevärki pärmivormi "Brettanomyces", mille elutegevuse produktiks pole mitte alkohol, vaid ... noh ütleme et äädikhape :) See ... ummm ... seeneliik on varem olnud õllepruulidele peavaluks, rikkudes inglise eile, kuid need Mikkelleri poisid - noh nad pole ju normaalsed - panevad seda priitahtlikult oma pruulise sisse!
Kummaline, kollane (ilmselt nisule viitav) disainike. Valge vaht täidab kaks kolmandikku klaasist, muutudes küll suuremulliseks, kuid jäädes päris püsivaks. Õlle värvus - klaar helekollane.
Lõhn ... hmm jah ... noh õllele omane see nüüd küll pole. Hüva, nisuõlled võivad küll hapuka lõhnaga olla, kuid see siin on noore veini või teeseene joogi lõhnaga. Sihuke värske ja klaar aroom, mis paneb süljenäärmed samamoodi tööle nagu värske hapukurgi oma ;)
Esmamaitse mõjub väga kergelt, veidi happeliselt ja õrnalt mõrkjalt ... umbes nagu jooks värsket sidrunilimonaadi. Keskmaitse muutub IPA'liklut humalamõruks, kuid säilitab nisuõlleliku happelise üledtooni. Lõppmaitses vallandub aga suure äikesepilve jagu tsitrusjat magus-mõrkjas-hapukat humalat (Citra ja Centennial), mis järelmaitses muutub jällegi ... nüüd siis teeseene-joogi-värskeks paituseks koos greibi ja männiokka mõru karastusega.
Jeeeeeerum, kuidas seda nüüd siis kokku võtta. Friigikraam, ausõna! Hariliku premium-õlle eelistajad hoidku ennast sellest kauge kaarega eemale.
Kerge kehaga, vähegaseeritud, ülimalt kummalise ja samas veidralt karastava toimega pruulis on see. Ma arvan, et nt sidrunimarinaadis kanafilee juurde oleks see päris hea. Või ka lihtsalt peale rasket pingutust joogiks, mis sind korraks raputab, värskendab ... ja paneb imestunult klaasi jõllitama - et mis jooki ma ikkagi just äsja jõin? Igatahes on see saanud 97 punkti ratebeeri järgi ja 87 beeradvocate'is.
-------
pilt siit
No comments:
Post a Comment