ÖÖjuttu revolutsioonist

Õllerevolutsioon on Eestimaal lõpuks ometi oma esimesed viljad andnud. Ja veel missugused viljad! Noored vihased Eestimaa mehed jõudsid hiljuti oma pruulikoja ametliku avamiseni ning selle toodangu ametliku müügini. Jutt käib siis Põhjala pruulikojast ja nende laineid löönud esiklapsest nimega ÖÖ.

Kuid mitte sellest suurepärasest rüüpest ei taha Gambrinus seekord pajatada. Asi on ju laiemas muudatuses, mis Eesti tegemis- ja tarbimiskultuuris toimunud. Kõikvõimalik ise- ja koostegemine on järjest enam au sees, alates koduleibadest ja lõpetades linnaosaseltsidega.

Parimad nendest tegemistest on aga need, mis liigituvad hullumeelsete ja erakordsete kategooriasse. See on see, mis nakatab, paneb ahhetama, rääkima ja proovima. Ja see ongi tänase jutukese uba - proovige teha midagi üleelusuurust!

Ka parimad meist teevad enamasti tavapäraseid asju - joovad hommikukohvi ja viivad prügi välja nagu iga teine. Kuid loomingupalangus sündinud hullumeelsed teod eristavad parimaid teistest.

Mehed-vennad, katsetage vähemalt kord teha midagi sellist, mis pole tavapärane. Midagi sellist, millest oleks pärast põhjust lastealastele rääkida või minu poolest hauakivile kaks rida raiuda. Kui sellest teost isegi asja ei saa, pole hullu, tunnete vähemalt naudingut pöörasest ideest.

Pange algus omaenda revolutsioonile! Hakake iseseisvaks. Küpsetage oma leib või vaaritage oma õlu. Tehke komistuskukkumisest uus sprodiala või elektrilühisest kunstliik. Asutage uus ususekt või taas-käivitage vana ajakiri. Muuseas, seda viimast tegi hiljuti korp.Leola, tõmmates taaskäima õlleajakirja Bierzeitung.

Ainult ärge plaanige teha keskpäraseid, lihtsalt häid asju. Keskpäraseid asju teevad teised ilma teietagi. Kui teie hullumeelsus hästi välja kukub, siis võib sellest saada uus standard. Ja kui ei kuku või ei kujune, pole viga, olete vähemalt korra elus täie rinnaga hinganud!

ÖÖtegijad tõestasid seda parimal moel.