St. Bernardus Abt 12 (St. Bernardus Brouwerij). pdl 0,33 l. alc 10%. liigimääratlus: quadrupel ... ehk neljakordse linnasekogusega kääritet pruulis.Oluline lisainfo: õlu on saanud 100 punkti 100'st! Aga noh, ega quadruplid kipuvadki nihandseid hinnanguid pälvima.
Munklik disain, nagu kogu seerial, seekord siis sinisel põhjal. Hallikas-kreemikas vaht täidab algul enamiku klaasist, kui muutub kiirelt suuremulliseks ja taandub. Õlle värvus - tume pronks.
Aroom on külluslik, kuivatatud viigimarjade ja tumedate linnaste lõhnane. Esmamaitse on kuivapoolne, alkohiline ja raske. Keskmaitses ujutab su keele üle puuviljade kaskaad, kus domineerivad koos sellega ka pähkline ja vaniljene, kergelt tammine ja õrnalt šokolaadine mekk. Lõppmaitse muutub linnaselisemaks, alkoholiseks ja kreemjaks. Järelmaitse õhetab jõulise ahjusuu kumana, pannes jupiks ajaks keele ja suulae vahelise õhu kuumama oma kanguse ja jõulisusega.
Raskepoolse kehaga, õlise buketiga ning ütlemata vägeva olekuga rüübe, mida võib anda vaid edasijõudnuile. See õlu ei vaja enda kõrvale mingeid suupisteid, kui siis ainult suu värskenduseks ja uue maitseelamuse tajumiseks ... minu poolest kasvõi marineeritud ingverot nagu sushi-suutäite vahele.
------------
pilt siit
Kas härra ka Westvleteren 12 on sattunud proovima? Mina hindaks Eestis kättesaadavatest kõige lähemal olevat Rochefort 10't kuigi Westvleteren on muidugi Westvleteren, õllede absoluutne aadel.
ReplyDeleteon ikka juhust olnud, õilis jook nagu iga teine quadrupel. mind pigem hämmastas Westvletereni nisu, see oli erakordselt külluslik.
DeleteJust St. Bernardus ABT12 jagab Westvletereni 12-ga oma ajalugu...
ReplyDeleteVahetult pärast Teist maailmasõda, kui Watou lähedal asuv klooster: Trappist Monastery St Sixtus (kõigile tuntud kui Westvleteren) otsustas lõpetada kauplemise oma õllega, sõlmiti leping kloostri ja Watou õlletehase vahel: seespool kloostrimüüre pruulitakse õlut ainult oma tarbeks, müük avalikkusele on ainult kloostri väravas.
Hr Deconinck teisalt pruulib ja müüb Trappist-õlut litsentsi alusel (kestusega 30 aastat).
Seejärel hakkas Watou (tollane St.Bernarduse nimi) pruulima Sixtus õlut, abiks peaõllemeister kloostrist kes tõi kaasa tarkuse, teadmised ja originaalretseptid.
60'te aastate alguses uuendas Watou pruulikoda litsentsi.
Aastal 1992 lepingu kehtivus lõppes, sest Trappist kloostrid (6 Belgias ja 1 Hollandis) otsustasid, et nimbi Trappistenbier "võib esitada üksnes õlut, mis on pruulitud Trappist-kloostri seinte vahel.
Seetõttu ongi alates 1992 aadressilt Trappistenweg 23, Watou pärit õlu pruulitud uue kaubamärgi "St. Bernardus" all, viidates Refuge de Notre Dame de StBernardus kloostrile.
Juhtus aga nii, et 1992-1993 läks Westvleteren üle uuele (väidetavalt) Westmalle pärmile (kuna kultuur palju elujõulisem).
See avas aga Watou pruulikojale kõik võimalused kasutada edasi algset Westvletereni kloostri pärmi - seega tuleks justkui välja, et ABT12 on rohkem WV12, kui viimane ise ;)
Aga õlled on mõlemad võimsad...
sellised detailid annavad õllenautimisele erilise sügavuse. tänan, Vahur!
DeleteKui juba trapistide peale asi läks, kas seda Austria Gregoriust on keegi mekkind?
ReplyDeletehttp://www.stift-engelszell.at/cmsimple/?Online-Shop
On täitsa 6-pakid olemas, kui keegi punti tuleks, võiks tellida.
telliks siis kohe 12-paki, tüki hind tuleb ju parem ... aga kuidas kohale-toimetamisega lugu on?
Delete