Imperial brown stout (The Kernel, UK) pdl 0,33 l. alc 9,6 % vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ... ehkki sellega on keeruline. RB tunneb tosinajagu erinevaid selle õlle versioone, mis on enamasti vaadihoidised või siis mingi liignimega, konkreetselt lihtsalt "Imperial brown stout" ei leidu. Aga noh, kõigi hinnangud jäävad vahemikku 94-100 punkti :)
Tootjainfot leida ei õnnestu
Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tumepruun vaht täidab lihi pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - koletult must :)
Aroom. Noh melass ja koorevenis jõuavad su ninani juba meetrikauguselt. Lähemalt nuusikdes klammeruvad su ninaurgastesse kõrbenud kui äääärmiselt sümpaatsed mõkjas-magusad noodid, meenutades lapsepõlve käsitöötunde kui sai hõõguva traadiga haavapuu pehmele pinnale mustreid kõrvetatud.
Esmamemkk on raske. No ikka kohe vägag raske. Aga ooiiii kui meeldiv. Kuivatatud viigimarjad ja kõrvetatud suhkur, rosinad ja pikem koosviibimine vanade sõpradega.
Keskmaitse. Kolossaalne. Nomaeiteakohe. Raske, purjus ja rõõmus. Õlu kui vana merekaru, kelle habe on korduvalt piibust pudisevatest sädemetest kõrbema läinud, kelle nägu on kui graveeritud kõrbekaart ja kelle silmad jutustavad rohkem lugusid kui sinu fantaasia suudab neid hoomata.
Lõppmaitse. Sasiga kui hea. Räme, raske, hoolimatult kohmakas. Vana meremehe kätes jagub veel rammu, et hobuseraudu sirgeks väänata. Jutu kuumhetkel lauale raksatav rusikas paneb preilnad kiljuma ja peened veiniklaasid varre otsast katkema.
Järelmekk. Urjuhh, no ei oska need tänased noored enam ikka juvva. Merihärg on ennast alles soojaks rääkinud ja hakkaks nüüd kätt suruma, kuid nood õblukesed poisiohtu tegelased juba tirivad piigasid ukse poole ja proovivad muidu nina nokkida, et ainult mitte kotermanni käehaardesse sattuda.
Kokkuvõtet ei tule. Vana Gambrinus leidis endale väärilise vastase, kellega KOLOSAALSELT hästi aega veeta. Sest aega selle rüüpega kulub ikka kohe ebanormaalselt palju.
--------------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment