Wednesday, May 7, 2014

Paradox Heaven Hill

Paradox Heaven Hill (BrewDog, Šoti). pdl 0,33 l. alc 15,0 %vol. liigimääratlus: viskivaadis
laagerdunud imperial stout. 94 punkti ratebeeris, beeradvocate ei tunne seda rüübet.

Tootjainfo: "Imperial Stout aged in American Bourbon Barrels for 12 months. A schizophrenic translatlantic son of a bitch of a beer. Huge, decadent imperial stout clashes in the most beautiful way with the best incarnation of the American Dream since Nixon choked on a cheeseburger. We think this might just be the best Paradox ever."

Must-kuldsesse karpi pakendatud lihtne väike pudel, mille sildikujundus on traditsioonilises Brewdogi stiilis. Tumekreemikas vaht moodustab poolsentimeetrise kihi, mis taandub visaks kirmeks. Õlle värvus - sügava sametpunase helgiga must. 

Aroom vääriks ilmselt väikest romaani või vähemalt novelli. Siin leiab sünkjat sügavust ja harrast mõtisklust, näpuotsaga filosoofiat ja sülega targutamist, noore pruulmeistri vimkat ja vana tünnitegija heatahtlikku naeratust. Magus veinisus, karge viskilik toon, tuhm puidutumedus ja vaniljene vürtsikus - kõik kokku annab sährduse põhjuse ninapidi klaasi kaevuda, et edasiliikumiseks on vaja tahtejõudu!

Esmamekk kastab keeleotsa tihke tõrva sisse ... see on veniv ja aeglaselt liikuv kui tünnimeistri kohikass, kes ei viitsi isegi rõõsa koore järele vantsida. Siin kuhjub kokku kleepjas lagritsaliköör ja särtsakas viski, vahune vaniljekreem ja sulnis elurõõm.

Keskmaitses asub uljast sõjatantsu vehkima noor pruulmeister, kes on omaenda geniaalsusest nii vaimustunud, et ei suuda ühel kohal püsida. Segaste kraaksatuste ja rõõmuhuilatustega proovib ta vanamehele selgeks teha, et MIDAGI SÄHERDUST ei ole veel enne tehtud. "Räägi-räägi, mõtleb taat, küllap on" ... ja kopsab puuhaamriga tünnivitsu tihedamaks. Mõrrru kohvisus ja hapu veinisus seovad sabad sõlme ja noogutavad kaasa.

Lõppmaitse ajal istub noor meister maha, hingeldades ja higi pühkides. Meister aga küünitab kah viimaks käe ja nuusutab tasahilju pokaali sisu. "Kannäe, tubli tükk neh", pomiseb ta heakskiitvalt ja silub klaasitikkvaid vurre, et rüübata üks sõõmuke. Kohvilköörine mesisus lööb lausa pahviks, kuid seda tasakaalustab raskepoolne tammine tumedus.

Järelmeki ajal on juba rollid vahetunud. Noormees on õndsa naeratuse saatel käsipõsakile vajunud, vanahärra aga tünnihaamri käest pannud ja seletab innustunult, et: "meite ajal midagi säherdust küll ei tehtud aga see on ju issandale meelepärane kui noored mehed vastuvoolu ujuvad!". Ploominalivka ja turbaviski, lagritsakomm ja suitsutatud vaadisein ... kõik see kokku moodustab midagi imetabast!

Üüüüratult raske kehaga, tõrvtihke paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga fenomenaalselt maitsetihe KOSMILINE rüübe! Loomulikult ei sobi siia juurde mitte miski peale külma veega klaasi, et ennast toibutada, kasvõi seda vett pähe kallates!
------
pilt isetehtud

No comments:

Post a Comment