Manilaiu Nisuõlu

Manilaiu Nisuõlu (Manilaiu pruulikoda). pdl 0,5 l. alc 4,5 % Liigimääratlus: nisuõlu

Tootjainfo: "Mahe ja kerge nisuõlu. Toidusoovitus: mereannid. Koostis: heledad, hapendatud ja karamell-linnased; humal: Magnum. Parim noorelt."

Valge vahumüts täidab üle poole klaasist, vajudes minutiga kirmeks. Värvus - uduselt kuldne (kusjuures see udu liigub klaasis pilvedena!). Aroom on kerge ja värske, koduõllele või taarile omaselt hapukas.

Esmamekk on keskmisest tsipa kergema kehaga ja hapukas-vürtsikas. Keskmaitsemuutub linnaselisemaks ja mahedamaks. Lõppmaitse teisened huvitavalt nüansirohkeks, nisuõllele omase hapukuse kõrval on siin lausa eeterlike õlide kleepjat küllust ning väheke ... hmm ... kamprilikke elemente!? Järelmekk taandub üsna kiirelt üldiseks värskusetundeks, keelekülgedele jäävad aga needsamad üllatavad eeterlikud-vürtsikad sädemed.

Keskmise kehaga,  mõõdukalt kleepja paletiga, magus-hapukas-vürtsika buketiga üllatavalt muhe ja nüansirohke rüübe. Mõni õrnem kalaroog sobiks siia tõesti kõrvale, nt koha poola kastmes.

-----------
pilt isetehtud

Hoppiness

Hoppiness (Moor). pdl 0,66 l. alc 6,7 % Liigimääratlus - (ameerika tüüpi) IPA. 98 punkti ratebeeris!

Tootjainfo: "As with all of our hoppy beers, we give you more than just a one-dimensional hop bomb.  Malt is there to add more than alcohol, by the way.  And don’t worry, there are enough hops in here to scratch that itch.  This beer gives you everything – all the rich malt and fruit flavours of a Barley Wine combined with the hoppy crispness of a Pale Ale.  In the words of one legend:
Hoppiness = Happiness"

Disain: lihtne kopsakas pudel, ruunitsevad kirjamärgid. Kreemikas vaht moodustab kahesõrmese kaane, mis ei jäta küll erilisi rante, kuid püsib siiski kenasti. Õlle värvus - hämuselt oranžikaskuldne. Aroom mõjub ülimalt värskena, tsitruselise tuulepuhanguna, millesse seguneb kuuseõisiku kirbe-magusaid noote.

Esmamaitse on keskmise kehaga ja magusakalt vürtsikas-mõrkjas. Keskmaitse kallab keelele tühjaks kärutäie humalakäbisid ja nõristab selle üle seedermänni vaiguga. Lõppmaitse paneb aga lausa pead vangutama, nii külluslikku IPA't on suisa nauding rüübata - siin on heledaid viinamarju ja kuldseid linnaseid, mõrkjaid ja vürtsikaid humalaid, mida kõike võimendab paras annus linnaseliköörilikku magusust.

Keskmise kehaga, õrnalt kleepja paletiga, magus-mõrkjas-hapuka-vürtsise perfektse balansiga ülimalt nauditav humalaneste. Nagu pudelisildil kirjas "Drink it. Be hop happy. Now."
---------
pilt siit

Black Tokyo Horizon

Black Tokyo Horizon (BrewDog). pdl 0,33 l. alc 15,2 % Liigmääratlus: imperial stout. 100 punkti ratebeerist ja 89 beeradvocate järgi!

Alustada tuleb sellest, et seesinase rüüpe tegemisel on käe külge pannud peale Brewdogi veel Mikkeller ja Nogne O ... sellest paremat troikat saab olema väga keeruline välja mõelda Põhja-Euroopa õlleruumis!

Tootjainfo: "Special Collaboration between Nogne, Mikkeller and BrewDog which is a recipe based on all three brewers big stouts, Nøgne Ø Dark Horizon, Mikkeller Black and BrewDog Tokyo*."

Minimalistlik, kuid samas edev kujundus algab juba karbist. Õlle väljavalamisel jääb mulje, nagu pulpsaks pudelist välja Öö ise! Tume hallikaspruun vaht mõjub kui montaazhivaht, mis jääb siia klaasi igavesti. Õlle värvus ... see on taas see kord, kui no ei saa millestki rääkida. Kas must auk omab värvi? Vist mitte!

Aroom - see on midagi rämedat ja röntsakat. See lõhnab kui leeklambiga põlema tõmmatud kohvikott, mida on kustutatud kange turbaviskiga. Terav, karm ja ähvardav nagu roostes lihakirves maniaki käes.

Esmamekk paneb appi hüüdma - keeleots oleks kui asfaldi sisse torgatud ... see kleebib end su külge, kavatsemata enam lahkuda, kergelt kõrvetades ja samas andes lootust, et edaspidi läheb ainult hullemaks. Kuid see kõik toimub hea eesmärgi nimel, eks ole ju?

Keksmaitse sunnib kulme kuklale kergitama. Lõhnas ja esmamaitses robustsena tundunud jook muutub korraga heatahtlikuks purjus Dionüsoseks, kes kõik su esmased kannatused kuhjaga heastab, kallates haavatasaanud keele ja meeled üle mesijoogiga. Siin on hobusekoorma jagu kõrvetatud linnaseid, mida seob kokku pähkline karamell-siirup, mängu segunevad ka kreeka pähklid ning suitsuploomid.

Lõppmaitses ärkab üles hetkeks uinunud ühejalgne ropu suuga piraat, kes püstolit paugutades taob sind oma puujalaga ning sunnib jooma VEEL ühte tumedat rummi, mõistagi sinu enda kulul. Kuidas Taara nimel võib üks õlu maitsta nagu sadamakõrtsi kleepjas võlu ning samas tsaarivõsukese jaoks kokku keedetud hurmavaim šerbett, sellest on raske aru saada.

Järelmekk. Oi kuidas küll suudab Gambrinuse tönts sulg seda kõik kirjeldada, ilma et lause jooksul ei peaks kolm korda sisse hingama? Idamaised maiustused, mis on kukkunud rummivaati ning kokku segatud šokolaadiga ... kas see lause omab mingit mõtet?

Kui Gambrinus oleks pidanud elu esimese õllena seesinast rüübet jooma, siis ... ehhh. Mine tea, ehk oleks valgustatus rutem saabunud. Aga võib-olla mitte. Kuid see jook tuleks anda meditsiinilistele uurimustele pruulmeistrite vaimse tervise osas. KUIDAS Taara nimel saab kokku keerata midagi, mis ühtaegu hirmutab ja vaimustab?

Gambrinus keeldub kokkuvõtte kirjutamisest ning poeb mõneks ajaks kaitsvasse tugitooli, mõteldes, mis temaga just juhtus.
-----------
täiesti geniaalne pilt siit

Bleddyn 1075

Bleddyn 1075 (Celt Experience). pdl 0,5 l. alc 5,6 %. liigimääratlus: IPA. ratebeer 72, kuid beeradvocate 85 - tüüpiline näide sellest, kuidas ratbeer kipub briti ja euroopa õllesid tihti madalamalt hindama kui beeradvocate

Tootjainfo: "A commanding IPA balancing bitterness, sweetness and a grapefruit finish. An IPA to preside with you and your friends at the dinner table.
King Bleddyn, most merciful of all welsh kings. Lived and ruled until 1075 and the number of our original gravity."

Must-lillas võtmes nordiline disain. Kollakas vaht täidab 2/3 klaasist ning on kaunikesti püsiv. Õlle värvus - klaar tumekuldne. Aroom on tsitruseliselt magus, balansseerides kuskil apelsini ja greibi vahel.

Esmamekk on keskmise tihedusega ja magus-hapukas. Keskmaitse paneb heakskiitvalt noogutama - siin on heas tasakaalus heledate ja karamell-linnaste tihkust, greibist humalamõrkjust ja tsipake pärmi hapukust. Lõppmaitse muudab aga heakskiidu suisa heldimuseks ... see on omamoodi hea ülemineku-eksemplar vanakooli tuhmide IPAde ja uue laine hammustav-krõbedate humalanestete vahel. Siin on pruulmeistri lahket hinge ja koonerlikku turundaja tunnetust just parasjagu kokku segatud - pole üle võlli mindud ega ka alla lati sõidetud. Tihkepoolne ja pomelo-mõrkjas, samas hele ja kergeltjoodav. Järelmekk annab pisukese vaigutilga keelepärale, pannes ihkama uut lonksu.

Keskmise kehaga, kergelt kleepja paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-vürtsika suurepärase balansiga, aga siiski mõnuga rüübatav jook. Sobilik pikema õhtusöögi järel, kui sõbrad juba kamina juurde istuvad ning midagi head tahavad pruukida.
-----------
pilt siit

Champagne Biere

Champagne Biere (Kastani pruulikoda). pdl 0,75 l. alc 5,6 %

Valge vaht moodustab kolme sõrme paksuse kihi, mis püsib kaua. Õlle värvus - häguselt punakaspruun. Aroom - väga tagasihoidlik, kergelt kaljalik ja mõrkjas.

Esmamekk on kergepoolne ja magusakas. Keskmaitse muutub väga omanäoliseks, siin on linnaseküllust ja kerge röstinoot, õhkõrn veinilik koketeerimine heledate viinamarjade/rosinate teemal. Lõppmaitse paneb tõepoolest tajuma kerget šampanjalikku sädelevat mängu keelelael, selles sädeluses on koos tumedaid rosinaid ja röstlinnast, pärmisoojust ja õige pisut tammist kuivust. Järelmekk muutub veelgi kuivemaks, pannes põsed seestpoolt vürtsikalt õhkama ning keelepära janunema uue lonksu järele.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseeritud, magus-vürtsika buketiga omanäoline rüübe, mida oleks paslik pakkuda aperetiiviks koos mõne datliga.
--------
pilt isetehtud

Vasileostrovskoje Red Ale

Vasileostrovskoje Red Ale (Василеостровское). pdl 0,5 l. alc 4,5 % Liigimääratlus: punane eil

Peterburi motiividega kirjuvõitu sildike. Sõrmepaksune kiht kaob õllelt üsna kiirelt (kahtlustan, et kork laskis läbi). Õlle värvus - klaar tumedam merevaik. Aroom - kergelt hapukas

Esmamekk on kerge ja õrnalt hapukas. Keskmaitses hapu alatoon süvene, kuid lõppmaitses see tasakaalustub humalamõrkjuse ja linnasemahedusega. Järelmaitse jääb kibekas-hapuna mõneks ajaks keelepärale.

Kerge kehaga, vähe karboniseeritud, hapukas-mõrkja buketiga lihtne lauaõlu. Möönan, et pilt ei pruugi olla adekvaatne, kuna mitu nädalat tagasi Venemaalt toodud õllel laskis vist kork õhku läbi - minimaalselt, aga siiski.
----------
pilt isetehtud

Zombie Goat Lager

Zombie Goat Lager (human Fish). pdl 1,5 l. alc: hinnanguliselt 5 % liigimääratlus: lager

Kuna seda õlut ei pudeldata, siis kauples hea kuller selle plastpudeli täie välja otse tehasest ning tõi Sloveeniast Tartusse, sestap on infot pea nullilähedaselt.

Disainist paraku rääkida ei saa. Kollakas vaht moodustab kahesõrmese kihi, mis püsib päris kenasti. Õlle värvus - häguselt oranžikaspruun. Aroom mõjub magusakalt, tsitruseliselt ja kergelt vaiguselt.

Esmamekk on kergepoolne, pärmine ja mõrkjas. Keskmaitse muutub intensiivselt kibekaks, kuusekäbi ja eukalüpti mekiseks. Lõppmaitse annab endast veidi magusakamaid vihjeid, apelsinikoore ja koriandri taolisi nüansse, mida ootaks belgia nisuõllest, aga mitte ühest laagerõllest. Järelmekk teiseneb heinapebre ja samblaleotise sarnaseks, kibekas-magusaks ning väga värskeks.

Kerge kehaga, keskmiselt karboniseeritud paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ootamatu rüübe. Laagerõlle kohta väga jõuline, IPA'lik ning soe, kirbe ja vänge. Paraku ei saa päris adekvaatseks seda pilti pidada, kuna nädal aega plastpudelis loksunud rüübe pole kindlasti see mis ta oleks kraanist tulles.
----------
pilt siit