Old Freddy Walker

Old Freddy Walker (Moor). pdl 0,66 l. alc 7,4 %vol Liigimääratlus - vana eil. 97 punkti ratebeeris ja beeradvocate järgi 86 (muuseas see keskkond markeerib õlut kui "ameerika porter") Inglise õllede maailmas võiks seda nimetada vasteks saksapärasele tumedale doppelbockile ... juhul kui pole tegu just tammevaadis seisnud tumeda eiliga :)

Tootjainfo: "Champion Winter Beer of Britain 2004, and one of Roger Protz’s “300 Beers To Try Before You Die”. This cult ale is one for the connoisseur! A rich, dark, full – bodied old ale that really has to be tasted to be appreciated. This beer is usually the first to sell out at beer festivals, thanks to its blend of Pale, Lager, Crystal, Wheat and Black malts that are fermented with an English yeast. Bramling Cross hops are added to provide a hint of orange and a balancing dose of bitterness."

Lihtne suur pudel kannab endal sama lihtsat, veidi nordiliselt vormistatud silti, mis seekord on tumelillades toonides, haakudes sildil lubatud tekstiga "this rich, dark, full-bodied old ale is like liquid Christmas pudding" 

Vahtu annab see rüübe õige vähekese - vaid nii sõrmejagu kohvipruuni kihti tekib õlle peale, kuid see-eest püsib ta kaua. Õlle värvus - õige vähese süvikpunaka helgiga klaasiäärtes, muidu täiuslik koopapimedus.

Aroom - ohsapoiss - hoidku nüüd Taara mu sulge õigel teel! Esimese hooga lööb lõhna teravus lausa hinge kinni, kuid seejärel toibudes tajud sa siin mustasõstraveini ja ... võtke heaks või pange pahaks ... tärpentini! Just nii nagu seda on leida belgia ühes omapärasemas Gulden Draak õlles. Aga see on neetult mõnus komplekt, kas teate! Pisut rahunenult tuleb siit klaasikesest esile veel õrnalt kõrvetatud linnaste suitsust kohvilõhna ja musti ploome.

Esmamekk on keskmise tihkusega ja magus-vürtsikas, kergelt keeleotsa näksivalt konjaki-kommine. See oleks kui kooliplika esimene esimene tutvus alkoholiga - kergelt ehmatav, kuid siiski meeldib ... ja väga-väga põnev :)

Keskmaitse käänab lahti aga hoopis enesekindlama stseeni sellest romaanist vindiliste jookidega, mis tütarlastele nii mõnegi pahanduse kaela toovad, kuid mida siiski meeldiva värinaga meenutatakse. See maitseb kui ploominalivka ja portvein kokku kallatult, klaasi on veel veidral kombel sattunud aniisiviina tilgakesi ja rummis leotatud kirsse - ühesõnaga kõik, mis pudelipõhjadest kokku sai kallata, et võtta veel viimane lonksuke enne tantsuõhtut.

Lõppmaitse muutub küpsemaks ja täidlasemaks, vürtsikamaks ja jõulisemaks, justkui juba keskea piiril balanseeriv neidis, kelle sarkastliline sädemepilv hoiab nõrgemad isasloomad endast lugupidaval kaugusel. Siin on vaniljet ja rummi, ploominapsiga leotatud biskviitpõhja, mida kaunistavad tarretises ilutsevad mustsõstrad.

Järelmaitse mõjub juba raugelt ja pehmelt. Meie Daamist on saanud küps naine, kes teab mida ta elult tahab ning naudib seda kõike täiel rinnal. Mustsõstra veinist tarretis on aga siiani ta lemmik, kuid siian on juba lisandunud muskaati, nelki ja õige väheke ka rosepipart!

Keskmisest raskema kehaga, kleepja paletiga, mõrkjas-magusa-hapuka-vürtsika buketiga überrüübe! Digestiiv selle sõna oivalises mõttes. Hoidku taevas seda rüübet kohtlemast lihtsa õllena - seda solvangut me Daam ei andesta! :)

-------------
pilt siit