Tootjainfo: "magusmõru vasekarva ale
IBU 41"
Väike lihtne pudel, sildil miski ürgmuster. Kollakat karva vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt pruunakaspunane.
Aroom on väga meeldivalt mitmekihine - karamelline, pähkline, marjane ja ürdine, õhkõrna suitsuse puudutusega. Ühtekokku meenutab ta kodust mitme-marjast moositegu, milles keskkohal on murakad, aga põhi juba veidi kõrbeb :)
Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse mängib korraga kahte pilli - ühest küljest kuldset-karamellist belgia trombooni, teisalt suitsust-linnaselist šoti torupilli. Lõppmaitse muutub juba üsna tublilt magus-hapukaks, karamelliselt tikridžemmiseks ja viigimarjamoosiseks. Järelmekk on õrnalt vürtsikas, hapukas-mõrkjas ja kuumal pliidiraual karamelliseerunud meetilga sarnane.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe. Ehkki pruulmeister palus, et aitaksin anda mingit mõistlikku liigimääratlust, jään veidi hätta. "humalane šoti eil" ehk? Või "suitsune ämber eil"? Või sootuks monströösne "american-scotish-belgian ale"? :)
No comments:
Post a Comment