Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Black Currant & Tonka Berliner Weisse"
Väike purk, käpaline kujundus. Erkroosa vaht täidab 2/3 klaasist, püsides mõõdukalt. Õlle värvus - vähese uduvinega pimestav-punane. Aroom on üllatavalt meeldiv ja nüansirohke (vana Gambrinus kartis tonka-kuhjatist) - nii sõstra enda kui ka tonka mandline element on olemas ja kaunis sümbioosis!
Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse - selgelt sõstrane, parkiv ja kuiv. Lõppmaitse - tonka mandli-vanilje segu on suurepäraselt hapu fooniga sobitatud! Järelmekk - berliner weisse enda keefirine puudutus kah kenasti olemas.
MEGA! Tõsi-tõsi-tõsi, seda vääääga kitsa niši mõttes, nimelt berliner weissede ahtakeses aknas. Aga see on lihtsalt imekspandav, kuidas on suudetud kokku panna tonka ja hapu (mis kõlab väga kahtlase, et mitte öelda halva mõttena), lisaks on ka sõstrale jäetud kenasti hingamisruumi ja kokku on saavutatud väga lahja, kuid väga maitseküllane kuiv klaasitäis. Nii et see MEGA on professionaalse saavutuse eest, mis aga ilmselt 99% õllerahvast täiesti külmaks jätab
---
tsõpa saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment