Disain - nagu sel tootjal ikka - käbiline:) Õnneks Gambrinuse kätte jõudnud pudelil on lisaks ka inforibake, mida soovitaksin kohe kindlasti ka pudelile kanda. Ja mitte ainult seesinasel tootjal, vaid kõigil ausatel pruulmeistritel!
Kergelt kreemjas vaht täidab pool kannust ning ilmutab kiiduväärset püsivust, kleepides end ka klaasiseintele. Õlle värvus - õrnalt udune merevaigupunane.
Aroom mõjub raskepäraselt ja puuvilja-tiinelt, kuivatatud virsikud ja rosinad, õunaviilud ja ... midagi kirbemat ... on see nüüd hurmaa või midagi säärast? Ei, pigem vanilje!
Esmamaitse tundub samamoodi puuviljakülluslik, magus ja poolpehme. Keskmaitses avaldub juba linnaselikum bukett, kerge röstmekk ja humalamõrkjus. Lõppmaitses tajud aga tõepoolest rukki tihedat nätsket mekki, mis seguneb mõnusate tummiste küpseõunalike-vaniljeste toonidega. Järelmaitse järgi võiks öelda, et oled hauganud puuviljaleiba.
Keskmisest tublisti raskema kehaga, kleepja paleti ning puuviljadest raske leiva olekuga rüübe. See on piisavalt tihe ja mõjus, et pruukida omaette joogina ilma mingite suupisteteta.
----------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment