Jan & Charlotte

Jan & Charlotte (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 7,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Black IPA" ja hinnang 73 punkti

Tootjainfo: "Black Vermont IPA
19 EBU"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune pruunakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - mudruselt tuhmpruun. Noh ma saan aru et Vermont IPA on NE IPA'de stiili-loojana kohustuslikult hägune ... noh aga tumedas versioonis näeb see lausa halb välja.

Aroomis võtan pooled halvad sõnad tagasi, sest NE IPA'de kohaselt on lõhn ju mahlane, kuid seda varjutab musta-IPA jaoks kohustuslik röst ... ja kokku saab midagi söe-seebi sarnast.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, mahlase olekuga ... kuid see kuramuse süsi kustutab mahla kohe ära kuivaks ja keeltkraapivaks. Lõppmaitse rehabiliteerib muljet magusama, apelsinise mahlasusega ... kuni uus ports sütt ja tuhka su keelele ladestub. Järelmekk on kuiv ja mõru ja parkiv.

Mehh. Esimest korda kui vana Gambrinus de Moleni õllede osas suisa pettunud on. No ei ole hea mõte, proovida segada küsitava väärtusega NE IPA't ja söestunud rösti kokku, tulemus on midagi tuhatoosilikku. Friigikas noh. Sihuke kentsakas katsetus, mida tasub korraks oma keelelt üle lasta, selleks et teada, et iga eksperiment ei saagi õnnestuda. 

----

pilt isethetud

Pretty Hard

Pretty Hard (Tanker, Eesti) pdl 0,75 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: „Pretty Hard“ ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Raspberry sour ale"

Keskmist kasvu fooliumkaelusega pudel, mille sildil kaunisolemise vaev :) Roosakas vahukiht kaob hetkedega. Õlle värvus - erksalt oranzikas-roosa. Aroomis on tonn vaarikaid. Või siis kaks tonni, üks tonn mõlema sõõrme jaoks.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas ... noh peaaegu-et päris-hapu, kuid veel siiski mitte. Keskmaitse on oivaliselt magusa ja hapu balansis, parimate flandria punaste taoliselt korraga mahlane ja kuiv ja janutekitav .... just-just, see on sedasorti jook, mille lonksu kõrist alla kadumise hetkel sa taha juba ja kohe järgmist. Lõppmaitse maheneb, muutudes algsest metsvaarikast juba leebeks aedvaarikaks, mida on korjatud veidi päikesevaesel aastal peale järjekordset vihmasadu (noh et mitte öelda, et veidi vesiseks). Järelmekk taastab aga algsest jõulisusest vähemalt poole, parkides korralikult keelekülgi ja põskede siseseinu, mängides nii mõrkjate kui vürtsikate nootidega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Tankeri poiste hapu-õllede tase liigub järjest ülesmäge ning see on ainult kiiduväärt, sest ega kohapealseid konkurente pole neile ka selles nišis ülearu palju. Konkreetse rüüpe võimas algus küll klaasi kahanedes raugeb, kuid väga-väga kiiduväärseks tuleb seda tegu pidada nii ehk naa! Huvitav kui võtta siin lonksude vahele lusikake vanilje-jogurtit?

----

pilt isetehtud

Mustika-mustsõstra saison

Mustika-mustsõstra saison (Karli, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Vürtsikas belgiapärane eil, millele on oma jälje jätnud Eesti mustad marjad"

Väike lihtne pudel, tehnilise olekuga sildike. Izzzand-kui-roosa vaht täidab pool klaasi, kuid see kaob väga kiirelt. Õlle värvus - kirkalt ja sädelevalt helepunane. Aroomis on rauarohkeid marju ja hapukas-vürtsikat värskust.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse jätab mõrkja fooni saisoni jaoks harjumatult karmile tasandile, lisandub keelparkivat marjakestade tihkust. Lõppmaitses ilmneb veidi arusaadavamalt saisoni magusakas-vürtsikas olemus, kuigi see on tihedalt varjatud marjase loori alla. Järelmekk läheb veelgi enam paika, hapukas karge värskus lubab enda kõrvale ka veidi magusapoolsemat võnget.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Väga hea taseme rüübe. Vana Gambrinus on siiani arvamusel, et saison on üldiselt nii ise-täiuslik stiil, et sellele millegi lisamine pigem ei tee head. Ka siin on marju liiga palju, varjates algmaterjali pea täielikult ära. Kuid samas on jook ikkagi mahlane ja mõnuga rüübatav, ta sobiks oivaliselt suvisele aiapeole grillitud ananassi kõrvale.
---
pilt isetehtud

Horen, Zien & Zwijgen

Horen, Zien & Zwijgen (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Porter" ja hinnang 61 punkti

Tootjainfo: "Banana choc porter
indigrients: water, barley malts (pils, crystal, caramel, munich), bitter hops (Challenger), cocoa, top fermenting yeast
30 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "Imp Banana Choco Porter" Küsimus on, kas imp banana, imp choco või imp porter? ja kuhu jäi -ish? :)

Muuseas, guugeltõlge ütleb nime tõlkeks "Hear no evil, see no evil, speak no evil"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Pruunakas vaht täidab poole klaasist ja püsib kaua, haakides end ka kena vahurandina klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tume kirspunane. Aroomis banaani ei tunne, kuid kakao on täitsa olemas, nagu ka porterile omane röstine linnas.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi kreemine ja õige pisut keeleotsa torkiv. Keskmaitse jääb samale mõnusale kreemisele lainele ... noh siin võiks ju aimata nagu praetud banaani (nagu nt banaani-pannkoogi tegemisel), kuid sama hästi võiks seda ka ploomiseks puudutuseks nimetada. Lõppmaitse ... huvvvvvitav, kuskohast nüüd see hapukas, kreegine noot tuleb, mis keha veidi õhemaks sööb ja keelepära veidi agressiiv-happeliselt ründab? Järelmekk toob aga tagasi kreemise, kakaose pehmuse, mida muudab veidi õhulisemaks hapukas-vürtsikas õhetus.

Raske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja samas sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Natukese paneb õlgu kehitama lubatud banaani õhkõrn osalus soorituses, kuid tubli õhtusöögi järel väikeseks digestiiviks mõnus klaasike ikkagi.

-------

pilt isetehtud

Geuren & Kleuren

Geuren & Kleuren (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang 60 punkti

Tootjainfo: "Smoked earl grey IPA
indigrients: water, barley malts (pils, caramel, smoked), bitter hops (premiant, apollo), dry hop (premiant, apollo), bergamont extract, top fermenting yeast
33 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "Early Grey IPA-ish"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Kollaka varjundiga vahukiht täidab kolmandiku klaasist ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - oranžikas-punane merevaik. Aroom on mõnusalt leebe suitsuse puudutusega ... ja selle puudutuse alt tõepoolest tunnedki Earl Grey tee iseloomulikku lõhna. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi parkiv ja teene. Keskmaitse ... no tee noh ... tee või tina, aga tee :) Tõsi küll, veidi suistune, kuid samas ka greibine. Lõppmaitse muutub magusakas-hapukamaks, greibine pool nihkub veidi apelsinisesse külge, sädeledes samal ajal mõnusalt ja elavalt vürtsikalt. Järelmekk pargib tibakese keelepära, justkui jooks veidi liiga kaua tõmmata lastud teed ... ja selles tees hõljub ka laimiviilakas.

Keskmisest suts raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-suitsune-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga VÄGA hea ja põnev rüübe. Jah, tavapärast IPA't otsima minnes ilmselt võid sa ju pettuda ... aga noh, selleks ongi ju kirjas, et "smoked earl grey IPA" ja pealegi veel "-ish" :)

------

pilt isetehtud

Kalambuur

Kalambuur (Koch, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeer ei tunne veel seda rüübet

Tootjainfot ei õnnestu leida, kuid on teada, et tegemist on samanimelise Tallinna puhveti jaoks tehtud joogiga. Puhveti lehelt selgub, et tegu peaks olema pilsneriga.

Väike lihtne pudel, sildil kalarohke majake. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroomis kõditab nina algselt liigne süsihappegaas, kuid see kaob kiirelt ja asemele tuleb magusakas ja lihtne linnaselõhn, vähese belgialiku puudutusega.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse meenutab ... no lihtsalt heledaid linnaseid, nende mõrkjas-tolmune ja samas mõõdukalt magusat tooni ei sega mitte midagi. Lõppmaitse muudab mõrkjusse kalduva maitsepildi tiba vürtsikamaks ... ja jällegi tuleb esile kerge belgialik tajuhäire. Järelmekk on mõrkjas-vürtsikas, päris meeldivalt kauakestev.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseeritud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Heal tasemel rüüpeke. Saksapärane pilsner vähese belgialiku nihkega, mõnus ja pretensioonitu joogikas.

---

pilt isetehtud

Stoudöör

Stoudöör (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12 %vol. Liigimääratlus: Russian imperial stout

Tootjainfo: "Röstitud kakoubade, vanillikaunade ja tammelaastude peal pikalt küpsenud magus stoudiliköör"

Vana Gambrinus kiidab sellise leidliku sõnamängu eest õllekirjelduse ja nimetuse vahel :)

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Klaasi kolksub midagi kolemusta, hetkeks tekib mõte, et ega need tõrvatükid nüüd anumat ära ei lõhu? Vaht? Mis vaht?

Aroom. Vana Gambrinus lahkub korraks toast, sest sellllllist naeratust ei saa näol kaua hoida, kõrvadel hakkab valus, kui suunurgad neist mööduvad. VaNiLjE. šokoLAAD. VanliJE-jee-jee. Sokojee. VANILLAAAD. Sasininesiga KUI külluslik ja rammestav on see lõhnapilv, mis mähib su pea ja hinge ja nina ja südame endasse, pannes stoudilembi kõrvad plagisema nagu laevalipu pärituules.

Esmamekk. Kas raskus saab olla õnnis? Mäletad seda rasket vatitekki, mille vanema su peale laotas? Vaat just nii õnnis see ongi.

Keskmaitse. Šokolaadilikööri kaja kaigub su kõrvus ja nõrgub mööda kõri alla nagu draakon oma koopasse, et rahamäe otsa magama heita.

Lõppmaitse. Niuks, niimoodi teeb draakon kui ta magab. Ja käpad tõmblevad nagu kutsikal, nähes und tammesalude röstimisest omaenda hingeõhus.

Järelmekk. Mokkamööda on see mekk, mekkimööda ja sekka ka päripäeva. Päev läheb looja ja teine tõuseb, kuid nende kahe vahele jääb meie omaette olemise aeg. Ning mis saab olla meeldivam kui sel kannatlikult kauakestval hetkel hoida käes üht pontsakat klaasi, vaadata pika pilguga iseendasse ja olla õnnelik.

GENIAALNE MEGARÜÜBE! See on üks tegu mis on tegu! Saada valmis säherduse pavveriga rüübe, kus alkohol ei togi sind jalaga, seda ei õnnestu mõnikord isegi parimatel. Pai pruulmeister, tee seda veel ja tee seda palju ... ja too kõik vanale Gambrinusele, eks!
--------
pilt isetehtud

Kusmaradatehatohin?

Kusmaradatehatohin? (Kroonpruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,4 %vol. Liigimääratlus ???

Tootjainfo: "Jumekas jaaniõlu
Pruulimisel on kasutatud seitset sorti, sh karamell-linnaseid ning samuti seitset sorti humalaid
IBU 66"

Väike lihtne pudel, sildil jaanilõke. Kreemika varjundiga vaht täidab üle poole klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt heledapoolne punane. Aroom mõjub esmalt kuidagi parfümeerituna, lausa maikellukese noodiga ... kuid ajapikku imbub selle alt hapukamat, veidi leivast lõhna.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, leivane ja rauane. Lõppmaitses rauane-roostene koredus süveneb, keeleküljed muutuvad tuimaks sellest pitsitusest. Järelmekk on rohmakalt mõrkjas-magusakas, täisteraleiva kuiviku moodi, mida on kastetud rabavette.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga OK taseme rüübe. Sellise koredavõitu joogi kõrval mõjub lilleline aroom kohatult nagu piisamrott vannitoas ... aga no jaanitule kõrval on ka veidramaid jooke üles läinud.
-------
pilt isetehtud

Hugs & Kisses

Hugs & Kisses (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Session IPA" ja hinnang 74 punkti

Tootjainfo: "indigrients: water, barley malts (pils, caramel), bitter hops (saaz), dry hop (mosaic), top fermenting yeast
33 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "session IPA-ish"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Kollakas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on mõrkjas-magusakas, meenutades mandariinikoort.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub korruse võrra hapukamaks, mõnusalt mahlaseks ja kargeks. Lõppmaitse lükkab jällegi ette magusapoolsema külje, tuletades taaskord meelde mandariini ... või siis mõnd magusamat greibikest. Järelmekk on taas mõrkjas, pannes keelenurgad ka veidi vürtsikalt sädelema.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga VÄGA HEA tasandi rüübe! Kui võtta arvesse vesilahjat kraadi, siis võiks koguni "über" sildi kuhugi väikselt riputada, kuid joogina omaette siiski vaimustust ei tekita. Võtaks siia juurde õhkõhukese viilaka vürtspekki, saaks päris hea tulemuse.

-------

pilt isetehtud

Baltic 'G' Porter

Baltic 'G' Porter (Õllenaut / vandeStreek, Eesti / Holland) pdl 0,33 l. alc 10,7 %vol. Ratbeeri ei tunne veel seda rüübet.

Tootjainfo: "Balti 'G' Porter is and imperial version of Õllenaut's Must Export porter.
Brewed on a sunny late summer day in Utrecht where fun, friendship and brewing came together"

Väike lihtne pudel, Õllenaudi ikoon-meheke on saanud endale kikk-vuntsid ja suure G selja taha. Sõrmepaksune kollakas-pruun vahukiht püsib üle keskmise kaua.

Aroom on raske, magusakas, piimašokolaadi ja kuivatatud ploomide segune, kuivatatud mustikate ja kreemlikööri lisanditega.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas, soojaõhkav ja tumedasilmne nagu lõunamaine naine, tantsuhimuline ja kreemine. Keskmaitse tilgutab klaasi kreeginalivkat, kallab selle peale rammusat vahukoort ja puistab sellele šokolaadihelbeid. Välkuvail silmil kiidab ta sulle oma kodumaa ilu ja kurvastab sealse valu üle, meenutab heldimusega lapsepõlve ja unistab suurelt tulevikust.

Lõppmaitse avab ukse mõrkjamasse poolele, röstitud tamme ja mõrušokolaadiga tembitud kakaokreem nõriseb mööda hõbelusikat alla, kui kõne alla tuleb eriline meetod lambaliha küpsetamiseks ... et ikka terve lammas korraga ja nii et terve küla saab söönuks. Järelmekk kougib lahti väikese tammise vaadikese, kallab sealt musta ploomi likööri ja arvab, et elu on ikkagi üks imeilus asi.

Mega-kurask. Mega-karask. Kas nüüd keegi aru sai, kuhu Kati karu sai? Tammekaru, Ukuaru. Dessertõlu, mida pakkuda vaniljejäätise kõrvale vahekorras 1:1. Et noh üks väike jäätiselusikas ja klaasike õlut.
--------
pilt isetehtud

Sip of Sunshine

Sip of Sunshine (Lawson’s, USA) prk 473 ml. alc 8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA - Top 50" ja hinnang 100 punkti!!!

Tootjainfo: "This lupulin-laden India Pale Ale is packed with juicy tropical fruit character, bright floral aromas and delectable layers of hop flavor."

Keskmist mõõtu purk, kollasel foonil topelt-päike.Valge vaht täidab üle poole klaasist, püsides vägagi kaua ja haakides end hõreda vahupitsine ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. 

Aroom - greibine värskus hoovab juba kaugelt ninna, lähenedes kirvendab sõõrmeis aga märg kassikarv ja mustsõstar, punase sõstra mahl ja seedrimänd.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-magusakas, mahlane ja lahe. Keskmaitse muutub vaigupommiks, seedrimänni käbi kasvab seestpoolt su peast läbi ja hakkab kukla taga õitsema, pudistades kuld-vaigust õietolmu. Lõppmaitse tõmbab vaigukombitsad veidi koomale ja laseb nurgast välja volksatada kollaste silmadega virsiku-kuningal, kuivatatud ananassil ja aprikoosil, mida seob kimbukeseks kokku väändkadakas. Järelmekk valgub kurgupäras laiali kuldse humala-laavana, mille pinnal jonkleb ananassi-räbu.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga Megatasandi rüübe! Vana Gambrinus pole kindel, kas 100 punkti on just see, mida ise annaks antud joogile, kuid ega väga palju puudu ka ei jää. Oivalises tasakaalus ja võimas kraam igatahes.

------

pilt isetehtud

Vii Hevi

Vii Hevi (Undi, Eesti) pdl 0,33 l alc 7,8 %vol. Liigimääratlus: wee heavy, eks ole :)

Tootjainfo: "Suitsune wee heavy"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Pruun vaht täidab 2/3 klaasist, kuid see pole kuigi püsiv. Õlle värvus - tuhm tumepunane. Aroom on hapukas, suitsune ja leivane.

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja toekalt magusakas-hapukas, karamelline ja soe. Keskmaitse meenutab kopsakat meepräänikut, pehmet, suus-sulavat, veidi kõrbema läinud äärtega, kaneelise ja taruvaiguse täidisega. Lõppmaitses asub suitsune pool domineerima, matmata siiski enda alla rosinatihedat ja veidi hapukusse kalduvat põhitooni. Järelmekk on hapukas-mõrkjas, leivane ja karaskine, lõkkesuitsune ja turvaline, sõbralikust jutukõminast tihke, tulvil kahemõttelisi nalju ja õlalepatsutusi.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Soti eili karamelline nätskus ja veidi hapukas suitsune noot sobivalt omavahel oivatasandil kokku. See jook peab saama endale jätku ja järge!
----------
pilt isetehtud

Quad '17 BA

Quad '17 BA (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 10,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Abt/Quadrupel" ja hinnang 74 punkti

Tootjainfo: "Sauternes Barrel Aged
indigrients: water, barley malts (pils, caramel, special b), bitter hops (cascade, apollo), late hops (saaz), candy syrup. top fermenting yeast
36 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "barrel aged quadrupel-ish"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Vahakael ja selle koja seniste vaadihoidiste mälestus upitavad ootusi kõrgele. Sentimeetrine kollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kuld-punaselt põldmarjavärvi. 

Aroom ... noh väärikas ja vana ja õilis nagu üks odravein ikka. Karamelline ja vanade raamatute hõngune. Natukese vaniljet foonil kõneleb ilmselt tammevaadi ja vanaheebrea keeles. Veinikeelt vana Gambrninus ei oska ja seega oletab ehk portveinilikke noote, kuid sedagi pigem otsingu enda, mitte tajupõhiselt.

Esmamekk on keskmisest raskem ja mõrkjas-magusakas, veidi keeleotsa järav ja ettevaatlikult õlale koputav stiilis "ära liiga suuri punnsuutäisi võta, eks!"

Keskmaitse muutub veidi tihkemaks portveinile lähedasemaks ... ja sa kõigi kreekide jumal, see on ju kreegikompott, milles kompotivedelikuks on sulaselge kuivapoolne portvein! Keerdus kreeginahk kleepub su keelele ja jääb sinna kui kleebituna.

Lõppmaitse. Oi taeva ja Odini nimel. Kuiv ja täidlane ühes lauses, ühes klaasis, ühes lonksus, ühes tilgas. Tammmmmine ja kuivatav. Pehme ja ümar. Veinine, olgu, vana Gambrinus on nõus tunnistama, siin ON veini, kuigi vaid Dionysos teab, mis vein see on!

Kommidest saab asju teha. Näiteks õlut. Candy syrup ... et kas siis merekivikeste või Pilvekese siirup? Aga see belgia tume kommisuhkur on siin mis siin. Mõrkjas-magus ja klaasis klõbisev. Ehk ka tiba melassi? Kuid mitte rohkem kui peenutseva mikrolusikatäieke tassi veini kohta. Või siis ikka õlle. 

MEGA. Maitsetasakaal on viidud perfektsionismi uuele tasandile. Veinist (vist?) tulenev kuivus on quadrupli magususe toonud oivalisse parlanksi, tamme vaniljene mõrkus naelutab asja paika nagu Lutheri-härra oma teesid õllevaadile. I have a dream. Et ükskord kõik peerud ... aga ärgu olgu kõik õlled nii head, eks ole! Las jääda unterõlledele nende pargipink.

---------

pilt isetehtud

21 Grams Cryo Hop

21 Grams Cryo Hop (de Molen, Holland) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang 90 punkti!

Tootjainfo: "indigrients: water, barley malts (pils, carahell), malts (oats), flaked corn, cryo hops (simcoe, cascade, mosaic), top fermenting yeast
18 EBU"

Noh ja de Molen'i enda liigimääratlus kõlab: "imperial IPA'ish" Eeee ... see suur et ... 18 EBU ja imp.IPA???

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht pole küll suurem asi püsija, kuid kena vahupitsi jäta ta klaasiseintele ikkagi. Õlle värvus - uduselt tuhmkuldne. Aroom on hunnitult värske, puuviljase IPA kehastus, värske, magus-mõrkjas ja klaar.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitses mängivad omavahel mangopalli ühed üsna vaigused vennad. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas, ÜÜÜÜRATULT värske ja klaar ... aga kuidagi veidralt õhuke 9% õlle kohta. Järelmekk vürtsitab suu kergelt õhetama, lahkudes siis pehme magusa paitusega.

Veider. Äärmiselt veider ... ja samal ajal niiiii hea! Tajuhäire loksub klaasist ja kõrvust välja. Mismõttes on 9 %vol ja kaerahelveste ning  maisihelvestega tuunitud õlu niiiiiii eblakalt lihtsalt joodav? Kuidasmoodi on siin ainult 18 EBU ja miks ta maitseb nagu üks väga korralik ja väga värske IPA? Miks pole tädil rattaid all? Kas kured toovad lapsi? Vana Gambrinus on segaduses. Aga rahulolev. Kuid segaduses. Rahuolevalt segadusest. Segaseltolev.

-------

pilt isetehtud

Afterparty

Afterparty (Teder, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Liigimääratlus: APA

Tootajinfo: "Linnased: Finest Maris Otter pale ale. Humalad: Chinook, Amarillo, Mosaic. Pärm: US-05
IBU 45"

Väike lihtne pudel, sildil pidutujus rahvas. Kork lendab pealt veidi liiga valju sutsakaga, helevalge vaht täidab 3/4 klaasist ja kipub poolikust pudelist välja ronima. Õlle värvus - uduselt kollane. Aroom on magusakas ja lilleline.

Esmamekk on magusa aroomi vastand - see on üsna otsekoheselt mõrkja ja ei mingeid lilli! Keskmaitse toob küll veidi magusat ka juurde, kuid see on pigem puuviljane ja põhitoonilt siiski üsna vaigune. Lõppmaitse ... hmmm ... see kraam muutub üha rohkem belgialikuks, magusaid üleküpsenud puuviljaseid estreid hakkab lausa üle äärte ajama. Järelmekk muutub vürtsikamaks ja nihkub mõrkjasse külge tagasi.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud ja samas veidi õlise paletiga, mõrkjas-magsuakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Heal tasemel rüübe. Stiiliga on nüüd asi nadi, ilmselt liiga soojas ruumis käärinud/järelküpsenud õlu meenutab rohkem humalast belgia pale ale kui APA't. Aga kui jätta stiil kõrvale (ja liigne karbo), siis rüübe ise on täiesti mõnus.
---------
pilt isetehtud

Spaghetti Western

Spaghetti Western (Brewfist / Prairie Artisan Ales, Itaalia / USA) pdl 0,33 l. alc 8,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 97 punkti!!

Tootjainfo (guugeltõlke kaudu): "Imperial Chocolate Coffee Stout - EBC120 - Plato 23.0 Malt: Pale, Carafa 3, Special B, Crystal, Chocolate Hops: Magnum Imperial Stout with added coffee and cold cocoa beans in the maturator. Precious rotten notes of malt and coffee in the nose and in the mouth. Beer in collaboration with Prairie Artisan Ales, Oklahoma microbirry (USA)"

Väike lihtne pudel, sildil western-filmide lemmik-maastik. Uus silt ongi ajendiks jooki uuesti hindamaks, 2014.a versiooni pilti ja kirjeldust näete siit.

Vaht. Oi seda peaks vaatama sel hetkel kui see tökatjas vedelik klaasipõhja kolksatab sel moel, nagu tahaks vaese pokaali põlvis saadik laua sisse lüüa. Mustjaspruun, tihe ja aegamisi heledamaks muutuv, seda värvide mängu vaataks kohe pikemalt. Õlle värvuse üle me ju täna ei räägi, ega ju?

Aroom. Kohvi, ei ... KOHVI! Hullult palju kohvi. Šokolaadikoorikus serveeritud kohvioad. Kohvikoorikus šokolaad.

Esmamekk polegi niiiiii raske kui lõhnast ootaks, kuid tihke siiski. Mõrkjas-magusakas ja mõrušokolaadi taoline. Keskmaitse kappab magusamale poolele nagu spageti-westerni kohustuslik stseen, kus ratsanik kaob loojuva päikese poole. Sadulas kõlgub me kauboil vanillikaun ja kabuur on täis rummi-täidisega šokolaadikomme.

Lõppmaitse võtab kaabu peast ja laseb selle kes-teab-kus-kohast-tekkinud turumamsil täis kallata kuivatatud ploome. Neid mustjaid poolnätskeid pontsakaid tegelasi, millede söömist on pea võimatu lõpetada. Järelmekk toob mängu huvitavalt tuhase noodi ... nagu oleks mandliküpsis tuha sisse kukkunud.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe. Kohvimaitse üledoosi saab siit raudselt, kuid hea une vastu see ei aita. Ja hea uni tuleb raudselt, kui seesinane pudel ühes ja pooltäis klaas teises käes tugitoolis istuda ja kella tiksumist kuulata.
-------
pilt isetehtud

AllikAle

AllikAle (Teder, Eesti) pdl 00,33 l. alc 7,7 %vol. Liigimääratlus: New England IPA.

Tootjainfo: "Linnased: Simpsons Best Pale Ale, Crystal 150, Cara Pils, kaerahelbed. Humalad: Citra, El Dorado, Mosaic. Pärm, Mangrove Jack's US West Coast M44"

Väike lihtne pudel, metsrohelistes toonides sildil kivist voolav läte. Kollaka varjundiga vaht täidab 2/3 klaasist ning ehkki vajub hõredaks, püsib kaua. Õlle värvus - kirkalt kuldpunakas (pudelisse jäänud jääk on aga tulvil jämedateralist hõljumit). Õlle lõhn meenutab veidi ebamäärast mitmevilja-mahlajooki.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitse muutub kraad mõrkjamaks, suu lööb täis suuremullilist vahtu. Lõppmaitse muutub veidi mahlasemaks, kuid see on selline ... oksüdeerunud mahl, mis on veidi liiga kaua klaasis seisnud. Järelmekk pöörab huvitaval kombel sootuks saisoni-laadseks vürtsikaks meelepetteks.

Keskmise kehaga, ülekarboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga veidi arusaamatu rüübe. NEIPA ta väga pole, ülekarbo segab tuntavalt, kuid rüübata on siiski päris mõnus.
---
pilt isetehtud

Tõhus rukkilill

Tõhus rukkilill (Kroonpruul, Eesti) pdl 0,33l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus: ???

Tootjainfo: "Pruulimisel on kasutatud  rukki- ja odralinnaseid ning viite sorti humalaid
IBU 58"

IBU äramärkimine on tore, aga stiilimääratlus PEAB olema sildil ära toodud - see on üks oluline osa õllehindamisel, et kas stiiliga saadi pihta või mindi metsa.

Väike lihtne pudel, sildil rukkilill ja viljapea ... no siuke kombo lihtsalt peab tõhus olema :) Kollaka varjundiga tihe vahukiht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom on hapukas, tuntavalt rukkine, selle taga meeldiv magusakas foon.

Esmamekk on keskmise kehaga ja tugevalt mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, karamellin, kanarbikune, tibakese viskab sisse kuivatatud raudrohu ja nõgese ürdiseid noote. Lõppmaitse toon mängu rohkem hapukaid noote, külmkuivatatud pohla ja mustika segune ... rauarohke ja veidi krobeline. Järelmekk lükkab korraks rauda vürtsikama padruni, kuid see kukub rauast välja ja alles jääbki rauane ja tuhm mõrkjus.

Keskmisest suti raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga heal tasemel rüübe. Juhul kui oli katse teha midagi "punase IPA" nimelist, siis tuli see ka välja ... kuigi "red ale" on juba ise üsna kore tegelane, humalatega tuunides võib kergelt üle võlli minna. Siin on võll veel saavutamata, abiks oleks särtsakam humal ja veidi tasakaalustavat magusat.
---------
pilt isetehtud

Frodziskie

Frodziskie (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Eisbock" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Eisgrätzer
Idea comes from old Gambrinus itself who briefly mentioned that our grodziskie “Ogar Polski” would make great distillate (either ice or otherwise) for its smoky character. It sounded like a great idea. What is better than great idea? Great idea executed, of course. We brewed 2000L of grodziskie, ice-distilled it twice and ended up with 500L of something that refuses to be classified. Grodziskie itself is rather unique and incomparable, ice distilled one is doubly so."

Nonäesiis, vana Gambrinus kah laulu sisse pandud! Pole paha, kui tsiteerida klassikuid :)

Sentimeetrine kollakas vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas-sametine-suitsune. See suits ... noh see sobib kuidagi niiiii sumedalt ja kaunisti selle magusa põhja sisse, et kohe lust!

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja ... hmmm ... agressiivne? Mitte magus, mitte mõru, mitte vürtsikas ... aga kuidagi keeleotsa ründav ja õrnalt hapukas. Veider.

Keskmaitses see esmane kare-kore ründavus taandub mõistlikuse piiridesse nagu valvekoer, kes peremehe poolt korrale kutsutakse. Magusus, mis siia kõrvale kerkib, pole huvitaval kombel mitte karamelline, vaid lihtsalt suhkrune!?

Lõppmaitses tuleb esile hapukas marjane kõrval-lugu ja lõhnast tuttav suitsune nüanss. Mu-ma-meie, kui kenakese paarikese need kaks tegelast moodustavad! Suitsuse lõkke kohal närbunud pihlakmarjad, mis lõkke kõrval külitajale ootamatult nina ette kukuvad ning seejärel maitsemeeli üllatavad.

Järelmekk kujutab endast lõhna üks-ühele peegeldust keelepäral. Pehme, ümar, suitsune, vahtrasiirupine. Kuhu kadus see alguse kuriklähviv valvekoer ning temast sai lontkõrvne parim sõber, kelle karvad lõhnavad sügisese aiasuitsu järele?

Oi pagan kui mänguline! See õlu jääb meelde ... ja kas teate, KUI suur väärtus on sellel asjaolul! Eesti õllenohikud ON ära hellitatud ohtra valiku poolest ja sestap kipuvad uued rüüped koheruttu uutega asenduma ning vanad ununema. Kuid see tegu on Eesti õlleturu jaoks jälle üks uus sammuke ning põhjus Lehe rahvale patsu lüüa ... ning mitte ainult selle eest, et nad vana Gambrinuse õlleloo sisse panivad :)

---

pilt isetehtud

Double Trouble

Double Trouble (Golden Perch on Perch /end. Prancing Pony, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus: dubbel

Tootjainfot pole. Pruulmeistri sõnul tean vaid seda, et üks ja seesama tegu jaotati kahte ossa, see nakatati belgia pärmiga, et saada dubbel, teine aga laagerpärmiga, et saada dunklebock.

Väike lihtne pudel, sildil Sõrmuste Isanda triloogiast tuttavad tegelased. Kreemikas vaht täidab 2/3 klaasist, püsides väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tumepunane! Aroom mõjub kui dubbeli klassika - magus ja karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on mõnusamail moel röstpähkline ja karamelline, vähese kuivatatud kirsi lisanoodiga. Lõppmaitse muutub vürtsikaks, keelelagi õhkab karamell-likööri ... kuigi ebaharilikult kuiva karamell-likööri järele. Lõppmaitse on mõrkjas-hapukas-magusakas, äraütlemata rahulolev ja käsiplaksutav.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtasandi rüübe! Belgia dubbelite olemus on tabatud üsna filigraanse täpsusega, seda tegelast võtaks kohe veel mitu klaasi ette! Pakkuda koos valgehallitusjuustu ja frititud rosmariiniga.
-----
pilt isetehtud

Bockrog

Bockrog (Golden Perch on Perch /end. Prancing Pony, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Liigimääratlus: dunkelbock

Tootjainfot pole. Pruulmeistri sõnul tean vaid seda, et üks ja seesama tegu jaotati kahte ossa, üks nakatati belgia pärmiga, et saada dubbel, see aga laagerpärmiga, et saada dunklebock.

Väike lihtne pudel, sildil Sõrmuste Isanda triloogiast tuttav tegelane. Kreemikas vahukiht täidab ligi poole klaasist, püsides päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt sügav tumepunane. Aroom on alguses veidi kirbe, kuid see taandub ning asemele imbub meeldiv röstine toon.

Esmamekk on taas kirbe tooniga nagu ka lõhn ... kas on kasutatud röstitud linnastamata otra? Keskmaitse jätkab sama joont, kuid kõrvale lisandub ka meeldivamat karamellist magusust. Lõppmaitses tuleb juurde ka hapukat, kuivatatud pohlale omast krobedat tooni. Järelmekk on vürtsika õhetusega, kuid jätkuvalt kannab endas röst-odra kirbet vinet.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga vastuoluline rüübe. Kui saaks siit välja võtta kogu nina- ja suutunnet läbivat kirbet häiret, võiks jooki ka "über" tasandile tõsta, kuid see terav ja sakiline olek kisub hinnangu alla.
---
pilt isetehtud

Trejledus Alus (8,0%)

Trejledus Alus (Valmiermuiža, Läti). pdl 0,5 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Eisbock - Top 50" ja hinnang 77 punkti

Tootjainfo: "Triple-frozen beer. 16°
Strength varies between 8-9% abv."

Kolm aastat tagasi sai hinnatud sama joogi 9%vol pilootversiooni.

Keskmist kasvu pudel, tumelillal sildil kuldne lumeräitsak. Kollane vaht täidab 2/3 klaasist ja püsib päris korralikult. Aroom on väga meeldivalt karamelline, tuleb meelde lapsepõlve aegne vaniljesuhkurga kaetud kuivik. See magus täidlus ujub juba vaikse üminaga kuhugi odraveinide kanti, ühes käes ploomivaagen ja teises tšurtšella.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga (üllatav, kas pole) ja magusakas, veidi keeleotsa näksiv ning mõtlikult likööritegemise õpikut sirviv. Keskmaitse muutub mõrkjamaks, tammiseks, õrnalt vaniljeseks ja koduse, kergelt kõrbemakiskunud kukekommiteo kanti. Kusjuures neid kukekomme valati alumiiniumvormidesse - mäletate ju neid lapsepõlvest, kas pole?

Lõppmaitses kängitsetakse kogu keel rosinakisselli sisse, kusjuures ka seda on keedetud alumiiniumpotis. Oh neid lapsepõlvemälestusi, kus alumiiniumnõud ja söögiriistad olid nii igapäevased, et suudavad ka läbi kompoti meelde ronida. Järelmaitses lükatakse kukekommipaat karamellijõele, udides pihlakase roikaga kaldast eemale ja sumbudes seejärel mõrkjas-magusasse öhe.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja nätskepoolse kehaga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-magusaka buketiga mitmenäoline rüübe. Lõhna eest ütleks peaaegu "mega", alguse ja lõpu eest ehk käiks "über" välja ... kuid kuskil seal keskel käib keel pikalt üle alumiiniumi ja see tõmbab üldhinnangu alla. Kuid kuna sedalaadseid jooke tehakse nii kahetsusväärselt vähe, siis tasub kiitmist ja järeleproovimist kindlasti.

-------

pilt isetehtud

Kaleidoskoop (2017)

Kaleidoskoop (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA", hinnang 92 punkti.

Tootjainfo: "Triple dry hopped special version of our Mosaiik IPA. Bigger, bolder, even juicier and more aromatic.
Malt: Vienna, Carared
Hops: Mosaic, Vic Secret, Motueka
IBU 70"

Noh ma'i tea, kas poleks mõistlik teha Ratebeeri uut kannet, sest see on nüüd ikkagi omas kojas tehtud, võrreldes kahe aasta taguse mustlaspruuliga võiks ju teine nägu ja tegu olla? Siinse päeviku eelmis kirjeldust näeb siin.

Väike lihtne pudel, sildil psühhedeelsusse kalduv naisenägu. Kollaka varjundiga vaht täidab kolmandiku klaasist ning püsib päris kenasti. Õlle värvus - punakas-kuldne merevaik. Aroom on hurmavalt vaigune,  kanarbikune ja metsmesine. Nii lõhnab liivane kanarbikuväli kesk männimetsa kuumaval suvepäeval. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mõrkjas, vaigune ja veidi torkiv. Keskmaitse muutub ürdisemaks, kanarbiku ja konserv-ananassi seguseks. Lõppmaitse on pehmem, lillelisem ja puuviljasem, täis maamesilate kuminat. Järelmekk taandub mõrkjasse heinasusse, otsides varju ja vaikust.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. Jah, väga hea torpelt-IPA. Kuid kuna neid on aegade jooksul olnud juba palju, siis ei oska antud klaasitäiest väga vaimustuda.

---

pilt isetehtud

Õllusioon

Õllusioon (Tedre, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: saison

Tootjainfo (halvasti loetav): "Linnased: Simpsons lager, Vienna, Wheat, Weyermann Munich I, Chateau Wheat Crystal ja Arome. Humalad: Northern Brewer. Lisaks Etioopia kohvioad. Pärm: Belle Saison
IBU 20"

Väike lihtne pudel, sildil humalasoenguga naine. Pea olematu vaht kaob hetkega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom ... oi, saisoni vürtsikas magusus ja kohvi tõepoolest sobivad omavahel! Tulemus meenutab küll miskipärast pigem lahustuvat kohvijooki kui naturaalset uba, kuid see on siiski meeldiv!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-vürtsikas. Keskmaitse muutub magusamaks ja kohvisemaks, kohvi on nüüd muutunud huvitavalt biskviitjaks. Lõppmaitses lööb vürtsikas pool suisa sädemeid, pannes kogu keele kihama. Järelmaitse on magusakas-vürtsikas, kohvisus taandub vanakooli kohvikaramellkommi taoliseks.

Keskmise kehaga, alakarboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-vürtsikas-hapukas-magusakas-vürtsika buketiga VÄGA hea taseme rüübe. Kui karbo korda saaks, kiidaks rohkem, praegu on tegu väga põneva kohvi ja saisoni ristandiga.

---------

pilt isetehtud

Hannibal Coconut

Hannibal Coconut (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout", koondhinnet veel pole.

Tootjainfo: "Šokolaadi- ja kohvinootidega tume õlu, millele lisatud röstitud kookoshelbeid."

Väike lihtne pudel, tume must-sinine kräbune sildikujundus. Pruunikas vaht täidab üle poole klaasist, püsides väga kaua ning haakides end ka kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - no otse loomulikult must.

Aroom on väga mitmekihiline. Algul kõnetab see sind lihtsa röstitse mõrkjusega, siis avaneb selle alt korraks Baileys-taoline kreemine pehmus, siis prae-leivane hapukas noot ning lõpuks suudab nina tõepoolest eristada ka kookose noodikest.

Esmamekk on raske, mõrkjas-hapukas, šokolaadi-likööri taoline. Keskmaitse ... ohhh ... see laotab end suus laiali nagu mustlaslaager, röstides ühes servas vaniljest tehtud lõkke kohal leiba, kallates teisalt välja kookoslikööri, ümisedes vaikselt laulda ja vahtides öisesse taevasse. Kuskohas algab taevas ja lõpevad silmad, ei seda suuda öelda.

Lõppmaitse on pehme ja sume kui augustikuine südaöö, soe ja sõbralikult kõiki patte ja patustajaid enda sisse peitev. Nii saab ka mustlastüdruk rahumeeli naaberküla pulmapeole hiilida ja seal hommikuni tantsida, kookos-seelikud lehvimas. Järelmekis ... noh kui sa kastad värskelt röstitud leiba Baileys klaasikesse, siis on ju hea jahenevas öös vastu pidada, kuulates kauget kitarrihela ja laulukõma.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kreemise kehaga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI rüübe! Vana Gambrinus on küll veidi hämmingus, et kuskohast see leivane moment siia tee leiab ... aga samas nurrub rahulolevalt ikkagi

---

pilt isetehtud

Hip Hops

Hip Hops (Beerbliotek, Rootsi) prk 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnnag on 91 punkti

Tootjainfo: "Hip Hops contains a combination of what we consider to be the current "Hipster Hops". A clean malt profile of pale malt and carapils leaves a crisp clean finish, allowing the hops to really shine."

Väike purk, heleroheline sildikujundus on vannitoa-seinalikult igav. Sõrmepaksune valge vaht püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroomis on männikäbi otsa torgatud üleküpsenud mango, kuhu kass veidi peale sirtsutanud.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse lisab hapukamat tooni, aga ka veidi läägevõitu magusat puuviljasust. Lõppmaitse lõhnast tuttav vaigusus taandub pea olematuks, alles jääb üleküpsenud puuviljade ebamäärane mõrkjas-magusus. Järelmaitse toob õnneks taas veidi hapukamat nooti esile mis päästab joogi üldhinnangu.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga vastuoluline rüübe. Aroom on paljulubav, kuid mida lonks edasi, seda vähem ihaldusväärseks muutub klaasi sisu.

------

pilt isetehtud

Lady Peach

Lady Peach (Brewfist, Itaalia) pdl 0,33 l. alc 11,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Toojainfo (guugeltõlke vahendusel): "Saison produced with monochrome spruce, aged in chardonay barrels and affixed with peaches."

Eeee ... "monochrome spruce" on ilmselt metsaläinud tõlge, pigem võiks olla tegu "Kultuur-üheteranisu"

Väike lihtne pudel, vaadi-hoidiste seeriale omane vaadiline sildikujundus. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt valkjas lahjakollane. Aroom on üsna stiilipuhtalt saisonile omane ... ehk see tavapärasest hapukam foon tuleneb veinivaadist ... kuid selleks et seda kinnitada, tuleks sama veini kõrvale proovida.

Esmamekk on kerge kehaga  ja isegi veinivõhiku jaoks veinilik. Keskmaitse on veidi kreemisem, särtsakam ja tummisem. Lõppmaitse hapukas-magusakas segu meenutab veidi mõdu ja kääritatud kasemahla. Järelmaitses tuleb lõpuks päris selgelt esile ka üleküpsenud virsiku magus-kreemikas noot.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-vürtsikas-hapukas-magusaka-vürtsikas-hapukas buketiga Vägagi põnev rüübe. Nagu igal teisel vaadihoidisel, tuleks siiagi juurde vaadile nimeandjat kõrvale mekkima, et saada aru mis saisoniga toimunud on.

------

pilt isetehtud

Musttuhat (12.3%)

Musttuhat (Aespan, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,3 %vol. Liigimääratlus: imperial porter

Tootjainfo: "Lager"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike mustal foonil. Sõrmepaksune vaht on üllatavalt punaka varjundiga. Aroomis tundub olevat kirssi või murelit.

Esmamekk on keskmise kehaga (nii kange õlle puhul väga üllatavalt kerge!), hapukas, kirsikompotine ... ja alkoholiselt torkiv. Keskmaitse ... eee ... see on vist siiski mustsõstar, mitte kirss? Igatahes on tagaplaanil tunda röst-odra kirbet fooni, nagu ka veidi lahjemas versioonis. Lõppmaitses triigib keelt alkoholine kõrbemaläinud mustsõstramoos. Järelmekk ... huvitav, see kraam pole ju nii happeline, aga kurgus on lausa kõrvetise-sarnane tunne. 

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-maguaka buketiga ülepingutatud rüübe. Kui see asi järelküpseks VÄHEMALT aasta, arvaks ehk teisiti, kuid praegu on jook liiga vänge.

---------

pilt isetehtud

Du Luktar Lite Som Första Gången Jag Träffade Dig

Du Luktar Lite Som Första Gången Jag Träffade Dig (Beerbliotek, Rootsi) prk 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Ipmperial IPA" ja hinnnag pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "This beer is dedicated to Viktor Näslund, one of our best mates. He's been with us from the start and has been a true supporter. Thanks buddy, Glädje"

Leidke endale mõni rootsi keele oskaja ja laske õlle nimi ära tõlkida :)

Väike purk, sildil aegumatu tarbekunsti hõnguline triibundus. Sõrmepaksune kollaka varjundiga vaht püsib mõnda aega ja jäta kena vahujälje klaasiseintele. Aroom on raskepärane, koerakarvane ja vaigune.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on magusakas... või isegi magus, rosinate ja konservananassi segune. Lõppmaitse jääb samamoodi magusaks, kuid õnneks toob sinna juurde vürtsikas-hapukat selgust. Järelmekk on magusakas-mõrkjas, jõuline ja tuntavalt alkoholine.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga keskpärane rüübe. Topelt-IPA kohta ootamatult lame ja liiga magus.

---------

pilt isetehtud

Colonial Hipster

Colonial Hipster (Beerbliotek, Rootsi) prk 0,33 l. alc 6,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnnag 91 punkti!

Tootjainfo: "In the early days,
there was no place for haze,
but without delay,
it became all the rage.
No filters get used,
no palates abused,
a beer for all,
not just colonial hipster dudes."

Väike purk, sildil üsna mittemidagiütlev kribu. Sõrmepaksune hõredapoolne vahukiht püsib üllatavalt kaua. Õlle värvus - hämuselt apelsinimahla karva. Mahlast mõrkjust tunned juba kaugelt ... kuigi nina klaasi toppides asendub see hoopiski kassipissi ja üleküpsenud mangoga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, greibikoore õline ja veidi kirbevõitu. Lõppmaitses tuleb korraks veidi meeldivamat mahlasemat magusat esile ... kuid siis keerab taas kirbevõitu mõrudusse. Järelmekk on karge, klaar, greibimahla ja mangomehu segune. 

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ülevõllikas. Humalatega on siin veidi liiale mindud, taskaalust väljas ja veidi kirbe ... kuid samas siiski suud vett jooksma panev rüübe! Huvitav, kui võtaks siia juurde noaotsatäie adžikat?

-------

pilt isetehtud

Musttuhat

Musttuhat (Aespan, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,5 %vol Liigimääratlus: imperial porter

Tootjainfo: "Lager"

Ummmm .... see suur et ... et siis "imperial baltic porter"? Sest laagerpärmiga tehes saab ju balti porteri, mitte selle inglispärase versiooni.

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Pruunakas vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - sünkjaspunase helgiga must. Aroom tervitab alguses veidi kirbevõitu noodiga, selle hajudes on tunda hapukat ja õrnalt suitsust rösti ... ei tea kas pruulmeister üritas ise otra röstida?

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja hapukas-mõrkjas, alkoholine torge keeleotsas on olemas, kuid ei häiri. Keskmaitse muutub raskelt õliseks, naftataoliselt roomavaks ja kirbelt hapukas-vürtsikaks ... vana Gambrinus on sellist kirbust kohanud just nendes õlledes, kus on kasutatud röstitud linnastamata otra. Lõppmaitses üritab esile tulla magusakam ploomine maitsetahk, kuid hapukas krobelisus ja alkoholine krõbedus surub selle maha. Järelmekk hakkab juba omandama meeldivamat pehmust ... kuid karvaseks jääb seegi.

Ränkraske kehaga, tugevalt karboniseerunud ja õlise paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-hapukas-magusaka buketiga toorevõitu rüübe. Alkohol torgib ja kirbevõitu kõrbenud noot kraabib. Joogis on potentsiaali olla aasta pärast korrus kõrgema hinnangu saaja, kui praegu mõjub ka robustselt.
-----
pilt isetehtud

Imperial Extra Double Stout

Imperial Extra Double Stout (Pühaste / AF Brew, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout", hinnang 90 punkti.

Tootjainfo: "1913. aastal alustati Tartus kangete stout-tüüpi õllede pruulimist. Taastasime küllusliku maitse algupärase retsepti järgi. Seda tüüpi õlu jõudis tollal Vene keisri õukonna lauale ning oli kõrgelt hinnatud. Jõuline ja rikas, samas võluvalt balanseeritud Imperial Double Extra Stout on pruulitud klassikaliste linnase- ning humalasortidega, täpselt nii nagu seda tehti sajand tagasi."

Hinnates Tartu suurtootja samanimelist jooki, avastasin üllatuslikult, et väiksema koja ja varem tehtud rüübe oli kirjeldamata. Õnneks leidus Pühaste poistel mõni tolmunud pudel veel alles ja nad olid lahked mulle ühte tooma. Mis muidugi tähendab, et vanal Gamrbinusel on mõnes mõttes eelis saada proovida pikalt järelküpsenud varianti ja teisalt ja miinus, kuna ei saa hinnata "adekvaatset" ja värsket versiooni.

Väike lihtne (tolmune) pudel, sildil Faberge muna ja veidi viltu vajunud tsaarikroon. Pruun vaht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Kui te arvate, et õlle värvus saab olla midagi muud kui must ... no siis arvake edasi :)

Aroom on suur, soe ja sõbralik nagu üleelusuurune koer, kes paned oma kakaose käpa su õlale, vaatab armastavalt otsa ja tõmbab kohvi-iiriselise keelega üle su molu. Tõsi küll, hingeõhust jääb mulje, nagu oleks koer ennem veidi rummikooki söönud ... no aga mine tea, järsku ongi!

Esmamekk on raske. No mis te siis arvasite, et sihandne koeravolask on mingi kerge tasku-elanik? Raske ja magus ja keelt kallistav. Keskmaitse läheb kakaoselt mõrkjale režiimile üle. Koeral on kaelas vaadike, milles leidub mitu tublit punnsuutäit kakao-likööri ning penil pole midagi selle vastu, kui sa selle punsu suisa tilgatumaks kallad enda kõrisse.

Lõppmaiste ... no rummikook noh! See vanakooli rummikook, kus oli vahukoore-surtsakas kah peal. Ja muuseas, seekord on selle kooretotsaka all pohlamoos! Selline kergelt kõrbemise äärele jõudnud pihlaka-pohlamoos, mida sa nüüd rukkileiva sipsiga enda keele peale tõstad, ise kurjamoodi rahul, et nii moos kui sips juhtusid käepärast olema. 

 

Järelmekk. Ploomi-marmelaad rummikoogi-kattega. Röstitud marmelaad. Röstitud rummikoogiga. 

MEGA. See kraam on vähemalt nüüdsel, tolmunud kujul MEGA! Pühaste rahvas, te lihtsalt PEATE seda uuesti tootma. Ja siis on vana Gambrinus enam kui rõõmus taas näidispudeleid kohalikule suurtootjale müüma. Ehk saab pikapeale asja sellisest vastastikmõjust? Või pole lootustki, mh-ah?

------

pilt isetehtud

Biere Brut

Biere Brut (Aespan, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,6 %vol. Liigimääratlus - jällegi on kõik nimes kirjas.

Tootjainfo: "Nelson Sauvin humalaga
I kääritus ale pärmiga
II kääritus Champagne pärmiga"

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega rohelisel sildil on siiski vaid tehniline tekst. Valge sõrmepaksune vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne tuhmkuldne. Aroom on väga nõrk, kergelt ehk kuiva tikriveini meenutav.

Esmamekk on keskmisest veidi kergema kehaga ja vürtsikas .... ei .... kihisev-magusakas. Keeleots kiheleb mõnusal, lubades šampanjalikku jätku. Keskmaitse muutub magusamaks ja kuivemaks ühekorraga, sarnasus tikritega jätkub, meenutades pikergusi heledaid tikreid ... eeeeei, ikka viinamarju, neid rohelise varjundiga viinamarju, mis mõnusa plaksatusega suu mahlaga täidavad, kuigi sa saad aru, et tegelikult tuleks neil veel lasta järelküpseda.

Lõppmaitse kiheleb keelekülgedel kuivalt, mõrkjalt ja hapukalt. Antonovka, valge sõstra, tikri, viinamarjade ... no kõige selle heleda, mahlase ja karge märksõnad tulevad keelelt meelele. Järelmekk keerab mõrkjat klaari kuivust nupust juurde, meenutades kuiva valget veini, millele veidi muskaati on juurde lisatud tooni andmiseks.

Keskmisest kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva buketiga, vürtsikas-mõrkjas-magusakas-hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkja  buketiga VÄGA HEA TASANDI rüübe! Soovitaks kraadi juurde tuunida, siis võimenduks kõik maitsed ja eriti hetkel lamedapoolseks jääv lõhn. Aga humalavalik on absoluutselt õige ja katsetus läheb väga positiivsena kirja.
----------
pilt isetehtud

Witbier

Witbier (Puumees, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus - no mis ta siis ikka muud on kui nimi

Tootjainfot pole. Ja selle eest laidab vana Gambrinus ikka kohe tublisti - ka pruulikoja nime pidin ma ise välja mõtlema, kogu minimaalne teave on ära mahutatud väikesele kleepsule. Laiskus on selle nimi!

Valge vaht täidab pool klaasist, kadudes üsna kiirelt. Õlle värvus - uduselt kollane. Peenleivale omane nisurohke lõhn ulatub juba kaugele, lähemalt nuuskides muutub see veidi hapukamaks.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub kõvasti tihkemaks, rosina-kisselli taoliseks, magusapoolseks ja väikese mõrkja alltooniga. Lõppmaitses lööb keelel käima ootamatult intensiivne vürtsikas-hapukas segu, nelgi ja kardemoni ja apelsinikoore taoline mängulisus paneb tunnustavalt noogutama. Järelmekk on on mõrkjas-magusakas, tsibake koriandrine ja kauakestev.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja veidi õlija buketiga, hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe! Oma esimesi katsetusi avalikustava hobipruuli kohta väga kõva sõna ... aga vaata sildi-laiskuse eest saab ta ikkagi pragada! Kuid sellist toekat belgiapärast jooki tahaks vana Gambrinus näha veel ja veel.
---------
pilt isetehtud

Brūža riekstu un medus porteris

Brūža riekstu un medus porteris (Cēsu, Läti) pdl 0,5 l. alc 5,8% Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "In Winter 2017 Cesu alus is offering a new seasonal product- Brūža Porter with taste of nuts and honey.
It has a velvety, bitterish hop flavor. Royal flavor is complemented by pleasant sweetness of caramel and thick foam."

Keskmist kasvu relfjje-kirjadega proofilpudel, efektsel omanõolisel sildil kõnealused pähklid ja meekärg. Tihe kreemikas vaht täidab üle poole klaasist ja püsi väga kaua. Õlle värvus - kirkalt tume-tume-punane. Aroomis on mõnus tugev pähklilõhn, jutskui torkaks nina peotäiesse värskelt röstitud pähklitesse ... nii tugev efekt tuleb ilmselt essentsist?

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on magusakas, pähkline, pähkli-kreemi ja pähkliküpsise vedel kehastus. Lõppmaitses tuleb üsna selgelt esile mee ... või pigem just meekärje enda mekk ning sellele lisandub väga põnev vürtsikas sädelus. Järelmekk jääb ehk kergelt kehatuks ... aga maitses kõditab mõnusaim vürtsikas meepähkel!

Keskmise kehaga, üle keskmise karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! Seniproovitud Cēsu õlledest vaieldamatult parim ning suurtootja kohta üleüldse supppper-pupper sooritus!

------

pilt isetehtud

Lucky Jack Grapefruit Edition

Lucky Jack Grapefruit Edition (Lervig, Norra) pdl 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 73 punkti

Tootjainfo: "Our Flagship beer Lucky Jack gets a kick in the ass with more fruit, we simply added Grapefruit peels and Pink Grapefruit juice for the summer beer edition. Slight more pink, slightly more acidic, a lot more fruity and fresh! Unfiltered and limited for the summer!
Food pairingsSushi, pulled pork sandwich, Norwegian brown cheese and spicy mango salad.

MaltsPilsner and Caramel maltHopsChinook, Citra and Amarillo

IBU 45"

Väike purk, sildil kaugusse vaatav kalamees. Valge vaht täidab 2/3 klaasist, vajudes küll hõredaks, kuid kestes päris kenasti. Õlle värvus - uduselt kollane.

Aroom ... sajummmel kui mahlane! Greip ja klementiinid ja punased apelsinid ja oh-mis-tsitruseline järvetäis mahla!

Esmamekk on kerge, isegi vesisevõitu kehaga ja mõrkjas-mahlane. Keskmaitse on mõrkjas-hapukas, mandariinimahlane. Lõppmaitse muutub kuivaks, greibimahlast tehtud morsi taoliseks. Järelmekk on mõrkjas-magusakas ja üsna meeldivalt mahlane ... aga samas kattub keelepära nagu mingi jahukihiga.

Väga kerge kehaga, mõõdukalt mahlase ja kuiva paletiga, mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga vastuoluline rüübe. Aroomi eest annaks ülikõrge hinnangu, kuid mida lonks edasi, seda keskpärasemaks see kraam muutub. Meenutab pigem greibist mahlakokteili kui õlut ... aga seetõttu sobiks ka õllepelglikule inimesele.

---

pilt isetehtud

Dark Sour

Dark Sour (Undi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,5 %vol. Liigimääratlus: no mis sa kostad, no kohe nimesse suisa kirjutatud ... oehh

Tootjainfo: "Koostis: vesi, odra- ja nisulinnased, humal, tammelaastud, vanillikaunad, pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tumepruun vaht täidab pool klaasi, kuid kaob tõtakalt. Õlle värvus - no-kohe-päris-väga-must. Aroom on mõnusalt kreemine ja röstine, otsekui nuusutaks mingit kohvikreemi.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas, vähese šokolaadise noodiga. Keskmaitse ... ummm ... no tamm on küll tunda ... ja siis oleks nagu suu täis röstitud pihlakaid? No kesse loll pihlakaid röstib? :) Lõppmaitses tuleb esile mõnus vaniljene pehmus, ehkki hapu triikraud rudjub selle üsna sirgeks ja siledaks. Järelmaitses tuleb jälle see kreemine toon üles, mis koos šokolaadiga paneb mõtlema šokolaadijäätise peale, millele on kallatud laadung ilma suhkruta tehtud punasesõstraželeed.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapuka buketiga VÄGA HEA TASEME rüübe. Mitmemõõtmeline joogipoolis, ehkki happelisus kipub kõike muud enda alla matma.
-------
pilt isetehtud

Lupus Acidus Hüll Melon

Lupus Acidus Hüll Melon (Undi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus: ummm ... no vata ei teagi?

Tootjainfo: "Koostis: vesi, odra- ja nisulinnased, humal, (Hull Melon), pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike.  Valge sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt täiskuldne. Aroom kõditab nina huvitava hapuka noodiga ... nagu oleks sour, aga justkui pole ka ... aga selline karge ja värske.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse ... jube huvitavalt mõõdukalt vana rabarberi moodi hapukas! Umbes nagu flandria punaste nö algversioon (Petrus aged pale nt). Lõppmaitse muudab ühelt poolt pildi veidi õunalikult magus-hapukaks, teisalt aga keeleküljed saavad tunda tammist parkumist. Järelmekk on mõrkjas-hapukas, kirgas, klaar, kristalne, valgustkiirgav, keeltparkiv, ergutav ja ärgitav.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkja buketiga Übertaseme rüübe! Hele sour ... ja kusjuures jube hea sihuke!
----------
pilt isetehtud

Taifuun

Taifuun (nanoPruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "New England IPA
IBU 50"

Väike lihtne pudel, sildil ... hmmm ... humalasilmaga tulekeeris. Sentimeetrine erkvalge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - õrna uduvinega kollane. Aroomis on kergelt apelsini ja veidi toorevõitu mangot.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas ja vürtsikas, meeldiva mahlase hapuka tooniga. Lõppmaitse taandub magusapoolsemaks ... ja läheb veidi mudruseks kätte, keelele jääks nagu väljasadestumata pärmi kiht. Järelmaitses maitsepilt klaarub, magus-mangone mahlasus naeratab kenasti kurgust vastu.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-magusaka buketiga vägagi hea taseme rüüpeke. NE stiili OK esindaja, ei midagi vaimustavat, kuid pole ka otsest põhjust pahandada.
-------
täiendatud: pudeli teine pool tuli klaasi VÄGA hägusena ja pärmist mudru jäi ka keelele rohkem. Alandan hinde "heale tasemele"

-------

pilt isetehtud

Biere Brut

Biere Brut (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,5 %vol. Liigimääratlus ... ehh ... no kirjas on ju!

Tootjainfot kirjas pole, aga oluline on teada, et tegu on šampusepärmi abil toodetud rüüpega.

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Sõrmepaksune kollakas vahukiht ei püsi küll kuigivõrd, kuid jätab üsna tugeva vahujälje klaasiseintele.

Aroom ... ooo ... tõepoolest veinilik, huvitavalt kombel suisa viinamarjane. Kuiv ja veidi mõrkjas, samas süljenäärmeid tööle panev. Ja mis on märkimisväärne - sellise kraadi puhul pole alkoholi teravust praktiliselt üldse tunda!

Esmamekk on keskmise kehaga, kuiv ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse keerab ümber terve koorma heledaid rosinaid, kallab need üle valge veiniga ja siis ... lisab sutike aniisi?

Lõppmaitse muutub huvitavalt kreemikaks ja kuivaks ühekorraga, selline keelt naksuma ajav ja samas pehme, naeratav ja sädelev. Miks tulevad meelde Merekivikesed? Noh teate küll, need kirjus glasuuris kommid, mille südames on rosinad! Järelmaitses tuleb alkoholine torge küll esile, kuid see sobib siia šampanjalikku kuivusess nii hästi, et ei tule pähegi jonnida. Rauane hapukus ja puidune mõrkjus tasakaalsutavad teineteist väga kenasti.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga Übertasandi rüübe! Elegantne kraam, mida sobiks kenasti pakkuda "Grand Cru" nime all tervitusjoogina pidulikul vastuvõtul. Kuna sellist õlut pole varem Eestis ametlikult tehtud, siis see on pruulmeistri võimalus vajutada järjekordne kannajälg siinsesse õllelukku!
-------
pilt isetehtud

Sweet Barley Wine

Sweet Barley Wine (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Liigimääratlus on fantaasiavaeses nimes kirjas.

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike.  Sentimeetrine kollane vahukiht kaob kirmeks, kuid püsib siis edasi üsna kenasti. Õlle värvus - õrna uduvinega küpspunane. Odraveinile omane hunnitu karameljas magusus on vähese sordiini all, kuid igatahes mõjub see luksuslikult ja portveiniselt.

Esmamekk on vähese hapuka noodiga ja karameljas, täidlane ja hurmav. Keskmaitse toob siia juurde imeilusa mõrkja balansi, üliküpse hurmaa, koorevenise ja tammise raskuse all kuivanud virsikud. Tuhmilt läikiv messingust laualambi jalale on keegi ulakas kraapinud südame.

Lõppmaitse. Lambi rohelisest mattklaasis ümarat kuplit hoiavad üleval elegantselt kaardus messingist sõnajalalehed. Valgus-sõõr rohelise sametiga kaetud ja punase puuga ümbritsetud lauaplaadil on vaid niipalju suur, et lasta lugeda kolletanud raamatut. Õpikut sellest, kuidas teha õllest portveini.

Järelmaitse. Kõrge laega kabinet-raamatukogus valitsev vaikus, mida täidab vaid naksuv kellatiksumine ja aeglaselt keeratavate lehtede sahin. Raamatusse süübiva noore mehe silmad on täis sädemeid ja pea täis mõtteid, kuidas ta oma õlledega vallutab ... noh kui mitte maa, siis vähemalt siinse krahvkonna. Ja mine tea, ehk tellitakse midagi ka kuninglikule lauale! Portveinis leotatud rosinad olla ju Tema Enda lemmik-maius!

Fantastiline. Tõsiselt kohe. Ehk tõesti on see kraam magusasse külge kaldu ... kuid halastaja vägi ... seda on ju ka sildil kirjas! See port-õlu PEAB minema tootmisse!
-------
pilt isetehtud

Nisuporter

Nisuporter (Undi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,3 %vol. Liigimääratlus ... no mis te ise arvate? Pruulmeister on ilmselt fantaasiavaeguse all kannatanud.

Tootjainfo: "Koostis: vesi, odra- ja nisulinnased, odrahelbed, humal, pärm"

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Või noh, polegi nii lihtne, pudelikaelal ilutseb Brewdogi reljeefne vapp :)

Avamisel käib veidi liiga vali sutsakas, tumepruun vaht täidab liiga palju klaasist ja ronib ka pooltühja pudeli juures klaasist muudkui välja. See võib küll olla äsja kotis loksumise tulemus ... kuid mine tea. Õlle värvus - kirkalt punakasmust. Aroom on hapukas ja röstine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse muutub üllatavalt täidlaseks - odrahelbed on teinud uskumatult head tööd - ja mõnusaimalt hapukalt šokolaadiseks. Lõppmaitses kipub röstine ... pigem isegi kõrbenud mõrkjus veidi ehk liigselt domineerima, kuid kakao ja nelgi segune vürtsikas intensiivsus on siiski vägagi meeldiv. Järelmekk tekitab tõsise tajuhäire - ühelt poolt kuiv hapukas röst, teisalt aga nisu pehmus ja odrahelveste kreemine täidlus ... veider aga mõnus kombo!

Keskmisest raskema kehaga, ülekarboniseerunud ja kuivapoolse ning samas õlija paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika-hapuka buketiga veidi friiklusse kalduv, äraütlemata mitmekihiline ja suisa vastuokslik rüübe, mis mingil juhul ei jäta külmaks. Juba ainuüksi mõte kui selline, teha nisuporter, väärib tunnustust. Kui vaid selle karbo saaks kontrolli alla!
-------
pilt isetehtud

Dekadents (11,2%)

Dekadents (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,2 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout", hinnang 99 punkti.

Tootjainfo: "Rummis leotatud vanillikaunadel ja rosinatel laagerdunud külluslik Imperial Stout.
Koostisosad: vesi, odralinnased, humal, pärm.
IBU 80"

10-kraadise, 2015 a versiooni kirjelduse leiab siit

Väike lihtne pudel, punasel sildifoonil luksuslik retrodaam. Klaasi libiseb oivaline must tühjus ... noh selline musta augu vedel vend. Tumepruun vaht raugeb aegamisi.

Aroom on täidlane, rummikoogi ja rosinaleiva vahepealne, kohvilikööri piisakestega kaunistatud, juustesse torgatud must sulg õõtsub elegantselt, puudutades sädelevmusta boad, mis katab vaevu valevaid õlgu.

Esmamekk on raske, aeglane ja mõtlik. Daam vaatab sulle raugelt otsa, veeretades näppude vahel mustadest pärlitest keed ... kuid sa näed, et ta vaatab sust läbi. Pilgust kumab igatsus millegi tumeda ja kange järele ... no näiteks mullu paruness N juures saadud ploominalivka oleks hea keelekasteks.

Keskmaitse ajal nopivad sädelevalt musta lakiga kaetud küüned hõbekausist mõned röstpähklid. Kuid oh ei, ega neid siis söömiseks nokitud, daam hoiab figuuri ... kuid nuusutada ei keela keegi ... meenutades lapsepõlves vastutustundetult söödud vaniljeseid liivataignast pähkliküpsiseid.

Lõppmaitse. Daam mustas kõpsib nõtkelt eemale ... sul jääb ainult imestada, kuidas saab nii kitsas kleidis üleüldse liikuda, ilma et puusaõõtse tõmblukku lahti ei lennuta. Ploomid šokolaadis - vaata siis mida daam eelistab sinu tahumatule seltskonnale.

Järelmekk. Õrn suitsuvine reedab, et need ploomid olid näinud kirsisuitsu. Daami magusanälg sai selleks korraks satisfitseeritud, nüüd on järg sinu käes. Pea vastu, mu sõber!

Geniaalne rüübe. Täiusele üsna lähedane. Kuid taoline täius on ohtlik ... su maitseskaala viiakse ülemisse punasesse ... ja mis sa hing edasi teed?

------

pilt isetehtud

Laktopidu

Laktopidu (Pernau, Eesti) pdl 0,375 l. alc 6,8 %vol. Liigimääratlus: flandria punane

Tootjainfo: "odralinnased, piimhappebakter, humal"

Keskmist kasvu pudel, väsinud toonides veidi psühhedeelne sildikujundus. Omaette stiilipunktid tuleb anda sobiliku pudelisuuruse valiku ja kork-korgi kasutamise eest (viimast hoiab omakorda paigal kroonkork). Vähene valge vahukiht kaob rutakal kohinal. Õlle värvus - kirkalt sädelevpunane.

Aroom. Sirinal hakkavad tööle kõik süljenäärmed mis sul suus leiduvad ... niiiii mahlaselt ja veiniselt venib su ninna juba poole meetri pealt stiilile nõnda omane hapukas-magusakas aroom. Nina klaasi pistes lisandub siia ja sutike balsamicole omast vängemat-äädikasemat otsa, kuid ka see on ainult asjakohane!

Esmamekk on keskmise kehaga ja surisevalt hapukas. Keskmaitse ... oi sa poiss ... KUI täpselt on kodanik oma kodustes oludes stiilile pihta saanud, see on lihtsalt imetabane ... pisut puidune mõrkjas noot sobib siia otse imetabaselt. Lõppmaitse väänab keelest välja kõik mahlad, kuid täidab tekkinud tühjuse kohe punase viinamarja äädikaga, mida on lahjendatud arooniamahlaga.

Järelmekk helgib veinpunase kumaga kui kauneim mereäärne päikeseloojang, mida on paras vastu võtta üksinda paadisillal istudes, kuulates vaheldumisi jõekaldal kihisevat pilliroogu ja selja taha jääva suvilatäie rahva peosuminat. Varsti lähed sa nende juurde tagasi, aga las see vaikuse hetk siin jahtuva õhtu rüpes veel kestab.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsika-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Kodus midagi sellist teha on lihtsalt uskumatult hea saavutus ... juhul kui siia veidi mahlasemat magusat tooni suudaks tagasi timmida, ütleks selle kohta juba "mega" ... ehk oleks abi linnastamata nisu kasutamisest? Pakkuda koos pontsaka mozarella-palliga.
-------
pilt isetehtud

Visa Maestro

Visa Maestro (Kalamaja, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: vesi, odra- ja nisulinnased, humalad (Citra, Galaxy, Chinook, Columbus), kuusevõrsed, pärm."

Väike lihtne pudel, sildil dirigendi käed ja kuuseoks. Sõrmepaksune valge vahukiht püsib väga kaua ja haagib end ka kenasti klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne kuldne. 

Aroom. Oi. Okas ninna! Kaks okast mõlemasse sõõrmesse. Marumõnusad pehmevõitu ja vaigused okkad, mida tahaks kohe silitada ja kaisutada. Magusakas-mõrkjad ... ja hurmaa? Kas kakipuul on okkad? Ja kakipuu ei ole see mis sa praegu mõtlesid, vaid see, mis kasvatab hurmaasid.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-vürtsikas. Keskmaitse laotab aga suus laiali seeeeeellllise hurmava magusa vaiguvaiba, et keel tahaks selle ümber kokku rulluda ja mitte enam lahti voltuda. Haldjate nõidus ja metsavana sajatus panevad kõrisõlme üha uuesti ja uuesti neelama, kuigi tahaks seda suutäit võimalikult kaua keeletorus hoida.

Lõppmaitse muutub ühest küljest mahlaseks, kuid see mahlasus on parkiv nagu heale hurmaale kombeks. Teisalt jääb aga mõrkjas, suisa kadakamarjane vaigusus põhitooniks. Kuivatatud mustsõstralehed hõljuvad tikrivaigu tiigil. Järelmekk kutsub keeleküljed kokku ja viib maitsenäsakesed ükshaaval käekõrval tutvuma Vaiguisandaga. 

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja õlija paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas buketiga MEGATASANDI RÜÜBE! Seni parim rüübe mida Kalamaja sildi all turundatud ja ilmselt ka parim Käblikus pruulitud joogipoolis. Geniaalne värk!

---------

pilt isetehtud