Sunday, October 15, 2017

Imperial Extra Double Stout


Imperial Extra Double Stout (Pühaste / AF Brew, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout", hinnang 90 punkti.

Tootjainfo: "1913. aastal alustati Tartus kangete stout-tüüpi õllede pruulimist. Taastasime küllusliku maitse algupärase retsepti järgi. Seda tüüpi õlu jõudis tollal Vene keisri õukonna lauale ning oli kõrgelt hinnatud. Jõuline ja rikas, samas võluvalt balanseeritud Imperial Double Extra Stout on pruulitud klassikaliste linnase- ning humalasortidega, täpselt nii nagu seda tehti sajand tagasi."

Hinnates Tartu suurtootja samanimelist jooki, avastasin üllatuslikult, et väiksema koja ja varem tehtud rüübe oli kirjeldamata. Õnneks leidus Pühaste poistel mõni tolmunud pudel veel alles ja nad olid lahked mulle ühte tooma. Mis muidugi tähendab, et vanal Gamrbinusel on mõnes mõttes eelis saada proovida pikalt järelküpsenud varianti ja teisalt ja miinus, kuna ei saa hinnata "adekvaatset" ja värsket versiooni.

Väike lihtne (tolmune) pudel, sildil Faberge muna ja veidi viltu vajunud tsaarikroon. Pruun vaht täidab pool klaasi ja püsib väga kaua. Kui te arvate, et õlle värvus saab olla midagi muud kui must ... no siis arvake edasi :)

Aroom on suur, soe ja sõbralik nagu üleelusuurune koer, kes paned oma kakaose käpa su õlale, vaatab armastavalt otsa ja tõmbab kohvi-iiriselise keelega üle su molu. Tõsi küll, hingeõhust jääb mulje, nagu oleks koer ennem veidi rummikooki söönud ... no aga mine tea, järsku ongi!

Esmamekk on raske. No mis te siis arvasite, et sihandne koeravolask on mingi kerge tasku-elanik? Raske ja magus ja keelt kallistav. Keskmaitse läheb kakaoselt mõrkjale režiimile üle. Koeral on kaelas vaadike, milles leidub mitu tublit punnsuutäit kakao-likööri ning penil pole midagi selle vastu, kui sa selle punsu suisa tilgatumaks kallad enda kõrisse.

Lõppmaiste ... no rummikook noh! See vanakooli rummikook, kus oli vahukoore-surtsakas kah peal. Ja muuseas, seekord on selle kooretotsaka all pohlamoos! Selline kergelt kõrbemise äärele jõudnud pihlaka-pohlamoos, mida sa nüüd rukkileiva sipsiga enda keele peale tõstad, ise kurjamoodi rahul, et nii moos kui sips juhtusid käepärast olema. 
 
Järelmekk. Ploomi-marmelaad rummikoogi-kattega. Röstitud marmelaad. Röstitud rummikoogiga. 

MEGA. See kraam on vähemalt nüüdsel, tolmunud kujul MEGA! Pühaste rahvas, te lihtsalt PEATE seda uuesti tootma. Ja siis on vana Gambrinus enam kui rõõmus taas näidispudeleid kohalikule suurtootjale müüma. Ehk saab pikapeale asja sellisest vastastikmõjust? Või pole lootustki, mh-ah?
------
pilt isetehtud

No comments:

Post a Comment