Father Midnight

Father Midnight (Sakiškių / Tanker, Leedu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "imperial stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Indigrients: water, malted barely, flaked oats, brown sugar, hops, beer yeast"

Väike lihtne pudel, sildil on tätoveeritud käsivarred. Vähene tumekollane vahukiht kaob kiirelt kirmeks. Õlle värvus - sisuliselt täiuslik must, kui väike sügavpunane helk välja arvata. Aroom on leebelt, kuid veenvalt mõrušokolaadine, leivakooriku ja rummikoogi vihjega.

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja mõrkjas-vürtsikas-magusakas. Ploomi ja šokolaadi leidub selles puhvetis ilmselt kõige rohkem. Keskmaitse omandab hapukama noodi, ploomihunnik vajub su peale, tõrjudes šokolaadi korraks kõrvale.

Lõppmaitses asendub pool ploomidest lagritsaga, juurde tuleb uue tegijana kaneelipulgake ja ka kolm nelgitera kõrisevad klaasipõhjas. Järelmekk aga kallab keelepärale konjaki-kohvi segu ning küsib, et kas ploome pakkuda suitsutatult või mitte ... ehkki ise on juba suitsuse variandi lauale sättinud.

Raske kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, mõrkjas-vürtsikas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI rüübe. Mõrkjamate imp.stoutide VÄGA hea stiilinäidis. Siia pole lisatud ei ninasarviku ninakarvu ega rabakonna krooksatusi. Imp.stout nii nagu üks imp.stout olema peab.

---

pilt isetehtud

EV100

EV100 (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,6 %vol. Liigimääratlus: Porter

Tootjainfo: "Spetsiaalselt vabariigi aastapäevaks pruulitud balti porter. Kuivhumaldatud kohviubade ja kakao nipsidega."

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine kollane vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt tumedapoolne punane. Aroomis on tonn kohvi, pool tonni kakaod ja siis veel rohelisi kohviube kah.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse muutub magusamaks, ehkki hapu, vaskne ja marjane põhitoon jääb dominandiks. Lõppmaitses tuleb kohale lõhnast tuttav roheliste kohviubade vaskne noot, kakao ja veidi isegi vaniljet jäävad tahaplaanile. Järelmekk omandab kummalise, kunstlikuvõitu magusa nüansi, justkui oleks jooki tembitud mingi suhkruasendajaga.

Keskmisest triip raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusaka buketiga Vägagi hea taseme rüübe. Kohviga on liiale mindud, sama efekti oleks saanud eri röstlinnastega mängides, kuid üldmulje jääb siiski päris asjalik.
---
pilt isetehtud

Mango IPA

Mango IPA (Kraftwärk, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,4 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "Teravamaitseline ja puuviljane indian pale ale, millele lisatud hea hulk naturaalset mangopüreed.
IBU 55"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollakas vaht täidab pool klaasi ja püsib vägagi kaua. Õlle värvus - noh puhas mangomehu :) Aroom - MANGO! No niiiii mango kui üleüldse olla saab.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja mõrkjas-mahlane. Keskmaitse on hapukas, mango ja apelsini vahepealne. Lõppmaitse läheb üleüldse greibiks kätte, mõrkjas ja kergelt vürtsikas segu ei meenuta mitte üks tonks õlut. Järelmekk muutub aga mudruseks, mangopüree tihe kiht katab keelepära.

Keskmisest suts kergema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga vastuoluline rüübe. Mnjaa. Kui selline tihke mehune mahlasus oleks saavutatud NEIPA't jahtides, oleks vaimustusest rõngas. Praegu aga ... see on mahlakokteil, milles õlle osakaal jääb varju.
---
pilt isetehtud

Suur paks mastiff 2013/2018

Suur paks Mastiff. 2013.a pudelisse pandud. 2018.a veebruaris vana Gambrinuseni jõudnud.

Sama asja sai 2017.a mekitud, tolle korra kirjelduse leiab siit. Mulje oli toona õndsalikult nurrrrr.

Nüüd saatsid Lehe'lased kaks pudelit. Üks sai EV100 õhtul ära proovitud ... ja paraku oli too pudel raisku läinud. Kork oli ilmselt alt vedanud, pudel avanes ilma vähimagi sutsuta, jook oli lame ja luitunud, papilõhnaline ja oksüdeerunud.

Vaatame, kuidas see teine pudel end ülal on pidanud. Välimus on igatahes väärikas, paatinakiht pudelil ja sildil tekitab lugupidamist. Kork eemaldub pudelilt sama hääletult, vahtu väljakallamisel ei teki rohkem kui sama koguse ükskõik mis vedeliku klaasivalamisel.

Aroom on see-eest tunduvalt meeldivam kui piduõhtul avatu. Jah, ta pole siiski nii puuviljane, kui aastatagune elamus ... väike papine nüanss on ka siin juurde hiilinud. Kuid oi-oi kui mõnus on ta ikkagi.

Maitse. Mnjahh. Meeldiv, pole kahtlustki. Kuid tuhmi ja kartongisesse külge liigub seegi.

Ohjahh, vana Gambrinus teab, et ta on ära hellitatud ning veel mõni aasta tagasi oleks ka sellise maitseelamuse peale kirjanduslikult mööda ekraani rullunud. Kuid mis sa hing teed, elu on selline. Lehe koja toodang on korduvalt valmistanud maitse-orgasme, kuid see jääb korrus allapoole. Loo moraal on selline - kui tahate asju pikalt säilitada, tuleb hakata korke vahatama. Vana Gambrinus mõtleb nüüd oma pensionisamba peale ja mõtleb, kuidas seda kogu kaitsma asuda.
---
pilt isetehtud

Humalanektar

Humalanektar (Alaripruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,7 %vol. Liigimääratlus: topelt IPA

Tootjainfo: "Joovastavalt mahlane, täidlane humalaõlu
Ekuanot, Azacc, Citra
IBU 54"

Ummmm ... et see suur et ... IBU 54 ja topelt-IPA?

Väike lihtne pudel, puuviljane sildikujundus :) Kreemikat karva vaht täidab 2/4 klaasist ja püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt vasekarva. Aroom on magus ja rikkalikult apelsinine. Kui pimesi nuusutada, siis võiks pakkuda, et tegu on apelsinikoore sukaadiga.

Esmamekk on raskepoolne ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse valgub täidlase, rauarohke ja muruse koormana üle su keele laiali, lauldes käigu pealt midagi vaiksel häälel metsaväludest, mis on täis päikest, kanarbikku ja mahapudisenud männiokkaid.

Lõppmaitse vahetab käiku ja asukohta, lüües letti troopilised hapukad mahlased teemad ja ümiseb palmisaare rütmis puusasid nõksutades ja veidravõitu õõtsuva sammuga toas edasi-tagasi tatsudes. Järelmekk avab korraks marjaveini pudeli, lonksab midagi sõstrate ja tikrite segust, tsuskab punni tagasi ette ja nuusutab kanarbikuõisi peale.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja õlija paletiga mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga ÜÜBEERTASANDI RÜÜBE! Einoh, topelt-IPA see jook nüüd klassikalises mõttes pole, kuid "imperial amber ale" pole ka törts mitte halb mõte, oh ei! Aga vaata seda paluks nüüd küll rohkem teha!
---
pilt isetehtud

Slutet

Slutet (Tempel, Rootsi). pdl 0,33 l. alc 5,5 l. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 71 punkti.

Tootjainfo: "Sour IPA"

Väike lihtne pudel, sildil kummitusratsanik. Sõrmepaksune kollaka varjundiga vaht püsib üsna kaua. Õlle värvus - kirkalt punakalt merevaigukarva. Aroom on hapukas ja mahlane, õunaveiniäädika noodikesega.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja hapukas. Keskmaitses jääb hapu foon paigale, sellele lisandub üsna tugev mõrkjas kiht, meenutades kirsikivisid ja vaarikaseemneid. Lõppmaitses tuleb jälle (selle pruulikoja puhul juba vähemalt teist korda) huvitav seesamiseemne nüansike, kuid see peitub puiduse ja kuidagi tuhase mõrkjuse taha. Järelmekk on mõrkjalt vürtsikas, mõrumandli ja mõrumartsipani (kas siuke asi on olemas?) elementidega. 

Keskmisest tiba kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapuka buketiga Übertaseme rüübe. Mitmekihiline ja põnev, hapuIPAde väga hea stiilinäide. Seesamibatoonikest paluks siia juurde!

---

pilt isetehtud

Citra Double IPA

Citra Double IPA (Liberty, Uus-Meremaa) pdl 0,5 l. alc 9,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang on 99 punkti.

Tootjainfo: "what is in a name? Under conventional language guidelines you would expect to find any number of consonants, and to a lesser extent, you will find the odd noun.
But if your have a look at the name of this beer, you will find that it has an exclamation mark right in the middle of it. What’s that all about? Doesn’t that just seem a little unusual? It’s definitely not a typo - and if you’re reading this, then i guess it’s done it’s job.
The next step is to take this bottle home. Go on, you won't regret it.
IBU 100"

Keskmist kasvu pudel, rohelisel sildil poolekslõigatud miski puuvili, mis meenutab ühekorraga nii ananassi kui apelsini. Valge vaht täidab pool klaasi, püsides üsna kaua ja haakudes hõreda vahupitsina ka klaasiseintele. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on puuviljane ja heinane, magusakas ja tuhm, Citrale omaseid noote tunneb siit üsna napilt. 

Esmamekk on raskepoolne ja magusakas, heinane, karamelline, mõrkjas ja tuhm. Keskmaitses on tunda alkoholist sooja, tihkelt linnasemagusat ja kuivatatud ananassi. Lõppmaitse muutub mõrkjamaks, puitunult heinaseks, veidi isegi tammetõrude laadseks, kanarbiku ja kuivatatud virsikute vahepealseks. Järelmekk on hetkeks vürtsikas, siis aga sõidab jälle nüüd juba pisut tüütuks muutuv heinane ja alkoholine tuhm mekk selga.

Raskepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga rüübe, mis kunagi oli ilmselt hurmavalt hea ... nüüdseks aga tüütult heinane. Mahakäinud topelt-IPA on mõnikord üsna kurb asi. See siin on vägagi kurb.

---

pilt isetehtud

Patrik

Patrik (Tedre, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Liigimääratlus: irish red ale

Tootjainfo: "Linnased: Best pale, Crystal light, Crystak heritage, Crystal DRC. Unmalted roasted barley.  Humalad: Aramis, East Kent Goldings. Pärm: Danstar Nottingham
IBU 29"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord tumerohelisel põhjal. Sentimeerine kreemikas vajukiht püsib mõõdukalt. Õlle värvus - kirkalt tuhmpunane. Aroom on väga meeldivalt karamelline, lõhna järgi võiks vanduda et siia on kommisuhkrut lisatud, aga resept seda ei väida.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub veidi hapukamaks, rabaveele lähedasemaks. Lõppmaitses tuleb esile väike suitsune röstinoot. Järelmekk muutub huvitaval kombel vesiseks, kergeks ja leebelt magusaks.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-magusaka buketiga lihtne rüübe, mille lõhn loob eelduse külluslikuks karamelliseks maitseelamuseks, mida aga paraku ei järgne.
---
pilt isetehtud

Ekvaator

Ekvaator (Tedre, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,2 %vol. Liigimääratlus: foreign extra stout

Tootjainfo: "Linnased: Finest Maris Otter, Cara Ruby, Crystal, Special B, Roasted Barley, Chocolate, Chocolate Rye. Humalad: Citra. Pärmi: White Labs WLP029
IBU 54"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnussilt seekord pidulik-sädeleval tumedal foonil. Tumepruun vaht täidab üle poole klaasis ja püsib mõõdukalt ... aga see, et vahtu pudelis vaikselt, kuid visalt juurde tekib, pole hea märk. Õlle värvus - täismust. Aroom on eemalt meeldivalt šokolaadine, kuid nina klaasi pistes tajub esmalt kohatult ja teravalt happelist vinet ... siis juba leebemat leivast hapukust.

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas-hapukas. Keskmaitses tajub mingit kummalist rohelise õuna hapukat tooni, mis ei peaks siin õlles esindatud olema. Lõppmaitse on hapukas-vürtsikas, leiva ja šokolaadi meeldivad noodid võitlevad mitte asjaomase teravusega. Järelmekk mõjub nagu toorevõitu õun, mida on roostese saega pooleks lõigatud ja siis korraks šokolaadi sisse kastetud.

Kokkuvõtet ei tule, sest vähemalt konkreetne pudel on ohtlikult lähedal untsuminekule
---
pilt ise tehtud

Perdition

Perdition (Tempel, Rootsi). pdl 0,33 l. alc 8,3 l. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 71 punkti.

Tootjainfo: "Sour raspberry stout"

Väike lihtne pudel, sildil üks põrgulik tüüp. Kreemikat karva vaht täidab pool klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - tuhmilt sünkpunane. 

Aroom ... õujeee ... siin leiab vaarikaid nii et vähe pole! Siukseid veidi kõrbenud vaarikaid, et justkui keedaks vaarikamoosi ja siis seal potipõhjast kerkib kõrbenud MULKS.

Esmamekk on keskmisest tsoru kergema kehaga ja HAPU! Vaarikahapu ja lihtsalt hapu. Aga mitte mõrvar-hapu, mitte äädikhapu, vaid nagu vaarikhapu. Toormahla hapu.

Keskmaitse. Jeeeebus. Vaarikad seesamiõliga! Praetud seesamiseemnetes veeretatud vaarikas! See pole normaalne, aga oi-oi-oi kui lustlik!

Lõppmaitses seesamihulk suureneb. Kreisi! Huvitav, kas vaarikaseemned võivad mingi nipi läbi anda samasuguse nüansi?

Järelmekk. Kõrbenud seesam. Seesamitega täidetud vaarikas. Seesam-seesam, avane ja lase vaarikas vallale!

Kreisi, aga vanale Gambrinusele meeldib! Tõenäoliselt pole keegi kunagi seesamiseemnetega õlut teinud, ja selles kõnealuses ka pole, kuid palun proovige keegi seda katsetada! Jummmmmele pärast, ma ei tea, kuidas selline tajuhäire juhtus, aga hetkel tundub see maailmakõikseparemkombo! Hapu + vaarikas +  seesamiõli = mmmmmm

---

pilt isetehtud

Oh jeerum ...

Oh jeerum ... (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. liigimääratlus: ühe humala rukki IPA

Tootjainfo: "Sisaldab: rukki- ja odralinnased, vesi, pärm, humalad
IBU 55"

Väike lihtne pudel, sildil purupurjus korporant. Sõrmepaksune kollane vahukiht püsib üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt kastanipunane. Aroom on ebamääraselt leivane, humalasi noote lõhnas küll tunda pole.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-magusakas. Keskmaitse muutub puiduselt mõrkjaks, aga kahjuks omandab ka papise kõrvalmaitse. Lõppmaitse on lame, õrnalt hapukas ja kaljalik. Järelmekk ... nommmaitea ... lahjalt magus kali.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkja buketiga igav ja lame rüübe. Kraanikaussi just ei kalla, aga ega ta midagi asi ka pole.
---
pilt isetehtud

Longhorn

Longhorn (Purity, Inglismaa) prk 0,33 l. alc 5,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 82 punkti.

Tootjainfo: "Longhorn IPA (5.0% IBU 55) is an expertly brewed craft keg ale named after the herd of Longhorn cattle that feed off our spent grains.
We use only the finest natural ingredients to create and American style IPA that is full of character and which leaves you wanting more.
Brewed with Maris Otter, Rye, Crystal Rye and Caramalt to create a copper warming colour and hopped with Pilgrim, Chinook, Galaxy and Simcoe hops, Longhorn has both citrus and tropical fruit tones.
IBU 55"

Mnjaa, see on nüüd jälle see koht, kus tahaks Ratebeeri rahva käest küsida: "miks?" Miks on stiilimääratluseks pandud APA, kui tootja ise on purgile kirjutanud IPA? Või miks seekord pole kirjas seda totakat "speciality grain", kasutatud on ju rukis!? Oeh.

Väike purk, sildil lösutab pikasarveline lehmaline. Valge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib märkimisväärselt kaua. Õlle värvus - kirkalt tumekuldne. Aroomis leidub kumkvaate ja ... on see nüüd teadmisest tulenev, aga rukki hapukas leivane noot leidub kah õrna vinena.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse muutub tihkemaks, täistera-sepiku ja leiva vahepealseks, muruse ja puiduse mõrkja kõrvalnoodiga üsna klassikaliseks IPA'ks. Lõppmaitse omandab magusama, biskviitsema tooni, millesse sekkub mõruapelsine ja veidi virsikuid. Järelmekk on mõnusalt mahlane ja samas leivaselt tummine. 

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga Übertasandi rüübe! 5-kraadise õlle muudab rukki kasutamine mõnusalt maitsetihedaks. Rukki-IPAde harvaesineva liigi väga hea esindaja!

---

pilt isetehtud

Black Bauble

Black Bauble (To Øl, Taani). pdl 0,33 l. alc. 8,0 %. Ratebeeri liigimääratlus: "Spice/Herb/Vegetable" ja hinnang 92

Tootjainfo: "Black Ale with Cardamom and Orange peal"

Väike lihtne pudel, must silt on üle koormatud pagan teab mida tähendavate tekstijuppidega. Pruuna vaht täidab üle poole klaasist, mis püsib küll mitte kuigi kaua, kuid jätab klaasiseintele erakordselt tugeva ja tiheda vahupitsi. Õlle värvus - vähese punaka helgiga must.

Aroom on ... hmmm .... väärikas! Selles on sügavust ja ulatust, röstist mõrkjust ja old ale portveinilikke momente, apelsinikoore õlisust ja kardemoni pehmust.

Esmamekk ... ooo see on PEHME! Pehme ja paitav ja kõditav, veinilik ja ploomikompotilik. 

Keskmaitse. Oi kui nunnu. See oleks kui parim segu mustast IPA'st ja old ale'ist ja odraveinist. Pehme, happeline, röstine, rosinate ja kaneeli ja kardemoni ja šokolaadi täpiline. Justnimelt täpiline, sest iga maitse on üsna selgelt eraldi tunnetatav.

Lõppmaitse. Ploomid pähklitäidisega ning rosinavõõbaga. Mustjas. Mõrkjas. Muljetavaldav nagu mestiits. Mitmeseguline. Hulktahuline.

Järelmekk. Röst hakkab ehk domineerima, kuid mitte kauaks. Mustmesi. Murakamoos. Apelsinipovidlo rukkileival. Flambeeritud pihlakad.

Ei ma ei hakka kokkuvõtlema. Mega'st lahutab seda ehk vaid veidi üleliigne röstisus. Kuigi röstitud portvein oleks ju lahe?

---

pilt isetehtud

Topelt ei kärise

Topelt ei kärise (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: "topelti IPA"

Tootjainfo: "Koostis: vesi, odralinnased, pärm, Columbus ja Citra humalad
IBU 84"

Väike lihtne pudel, kribuline punane silt. Sentimeetrine kollakas vahukiht püsib üsna tublisti. Õlle värvus - tuhmilt tumeoranž. Aroom on mõrkjas, märja koerakarva ja mustsõstra segune.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-hapukas, muru ning rooste nüanssidega. Keskmaitse muutub vaiguseks, piiniaseemne ja roostest raudsae seguseks, tuletades meelde lammutamisele mineva vana veranda raudnaelu täis poolkõdunenud, kuid siiani vaigupesasid täis männipuidust põrandalauda.

Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas, ürtiderohke, raudrohu ja kanarbiku ristand, kergelt kibedusse langev, kuid samas taruvaiguse nätskusega võitlev. Järelmekk tõstab korraks mee enda magusa lipu kõrgele, kuid siis mattub see taas samblaste-ürdiste mõrkjate lainete alla.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsika-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERtaseme rüübe! Mõrkjama otsa topelt-IPAde väärikas esindaja. Ehk oleks hea mõte lisada kraadike kangust (et olla topeltIPAlikum) ning seeläbi ühtlasi magusamat nooti? Aga vintske tükk igatahes. Lapi juust murakamoosiga oleks siia juurde mõnes kõrval-amps.
---
pilt isetehtud

The Great Sour Cherry Massacre

The Great Sour Cherry Massacre (Tempel / Hof ten Dormaal, Rootsi / Belgia) pdl 0,33 l. alc 4,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Fruit Beer" ja hinnang pole veel välja kujunenund.

Tootjainfo: "Sour mashed sour cheery. Brewed with grains from the Dormaal farm and from the farmlands around the Tempel brewery. Hand picked cherries from Tildonk." 

Väike lihtne pudel, sildil veritsevad kirsid :) Vähene roosakas vahukiht kaob hetkega. Õlle värvus - kirkalt punakas-oranž. Aroom on hapukas ... aga miskipärast ei meenuta see kirsse, vaid midagi marineeritut ... marineeritud õunad ehk?

Esmamekk on kerge kehaga ja hapukas-magusakas ... kaldega kõvasse hapusse. Keskmaitse on hapukas-mõrkjas, meenutades taas hapendatud metsõunu kaugelt rohkem kui kirsse. Lõppmaitse omandab veidravõitu tajuhäire tõttu soolaka, vaseteaolise tooni. Järelmekk ... nommmmaitea ... need võivad sama hästi hapendatud tomatid olla. Kus see kirss on?

Kerge kehaga, alakarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-mõrkjas-hapukas-hapu üsna mehh ja monokroomne rüübe, kirsside asemel võiks siit välja lugeda suvalisi hapendatud köögivilju. 

---

pilt isetehtud

Asfalt Extreme Stout 20° - ročník 2016

Asfalt Extreme Stout 20° - ročník 2016 (Zhůřák, Tšehhi) pdl 0,5 l. alc 7,4 %vol. ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfot pole, ainuke täiendav infokild: "IBU 60"

Keskmist kasvu pudel, sildil pannakse asfalti. Kurjamoodi mustjaspruun sõrmepaksune vahukiht püsib päääris korralikult. Õlle värvus - no nii must pole asfalt nüüd kah mitte :) Aroom meenutab pigem külma piimakohvi kui õlut ... noh ja mitte just kõige värskemat kohvi.

Esmamekk on keskmisest veidi raskema kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on ploomine, hapukas, veidi suitsune ja šokolaadine. Lõppmaitse näitab magusamat nägu, kuigi põhitooniks jääb ka siin kuivatatud ja kergelt suitsutatud ploom. Järelmekk kõnetab kohvisema keelega, väike vürtsikas sädelus meenutab kardemoni ja ingveri segu. 

Keskmisest tiba raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Väga hea taseme rüübe. Imperial stoudi kohta jääb sooritus küll lahjaks, ja nimetusega "ekstreemne asfalt" ülespekstud ootused saavad petta, kuid üldiselt ikkagi päris tubli tükk õlut.

---

pilt isetehtud

Tõsiselt, võetav!

Tõsiselt, võetav! (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,1 %vol. Liigimääratlus: pale ale

Tootjainfo: "Koostis: vesi, odralinnased, kaerahelbed, pärm, Galaxy ja Citra humalad, kahvrilaimi lehed.
IBU 36"

Väike lihtne pudel, kribuline sinine sildike. Vähene kollakas vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt punakas-kollane. Aroom algab kuidagi ... parknahka meenutavalt, kuid siis pungub selle alt aasiapärane kahvrilaim.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja magusakas. Keskmaitse muutub veidi hapukamaks ja tiba belgiapäraselt vürtsikaks. Lõppmaitses meenutab oma kohalolekut kahvrilaim oma värske sidrunväändikule sarnaneva olekuga, kuid see meenutus jääb üsna tagasihoidlikuks. Järelmekk on magusakas-mõrkjas ning lõpuks tõuseb kahvrilaimi kaksikleheke oma väärikale kohale, saades selles maitsekoosluses huvitava eukalüptilise nüansi.

Keskmisest veidi kergema kehaga, vähekarboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga Hea taseme rüüpeke. Aasia köögi üks kuldaväärt kandjaid - kahvrilaim - jääb antud juhul vaid huvitava detaili tasemele, kuigi võinuks olla julge dominant.
---
pilt isetehtud

Ginger plum stout

Ginger plum stout (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sentimeetrine pruun vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - sünkja punase helgiga must. Aroom on magusakas ja pehme, ingver on pigem tunda mõnusa vürtsika foonina, mitte dominandina. Huvitav kohvi-ingveri-biskviitküpsise segu paneb nina pikemalt klaasis hoidma.

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikas, ingver on siin tunduvalt võimsamalt olemas kui lõhnas. Keskmaitse muutub magusamaks, selle taustal võimeneb ka hapukas kreegine noot. Lõppmaitses teisaneb kreek juba selgemaks ploomiks, kuid jäädes pigem ploomikompoti kui nö elusa ploomi tasemele. Järelmekis muutub tugevamaks stoudi enda röstine olemus ja ingver käib jälle üle keele säramas.

Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja sametise paletiga, vürtsikas-magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsika buketiga Übertasandi rüübe! 4-kraadise joogi kohta on siin maitseid terve rekkatäis, selline saavutus paneb tunnustavalt noogutama ja soovitama, et säänset jooki tasuks suuremasse tootmisse võtta!
---
pilt isetehtud

Katariina Jee

Katariina Jee (Sulu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,2 %vol. Liigimääratlus: saison.

Tootjainfo: "Oostis: vesi, odra- ja nisulinnased; RM, Eldoraado ja Citra humalad; nelk, koriander ja kadakamarjad
IBU 38"

Väike lihtne pudel, ebamääraselt rohelisekribune sildike.  Sõrmepaksune erkvalge vahukiht on mõõdukalt püsiv, kuid see-eest haakub mõningase pitsise jäljena klaasiseinale. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroomis paneb tolmusepoolne, kirbevõitu vaigune noot korraks imestunult nina kirtsutama ... kuid ahjaa ... see on see kadakamari!

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja magusakas-vürtsikas, nagu saisonile kombeks. Keskmaitses tuleb esmalt jällegi see tolmune noodike ... kuid seekord on sellel koriandrine mekk man. Lõppmaitses on tunda kadakast mõrkjat ja saisonile omast magus-vürtsikat segu. Järelmekk tõmbab veidi vaevaselt käima vürtsika kellukesekõlina, kuid seda summutab veidi vaigune-kadakane tuhmus.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga Vägagi hea taseme rüübe. Üldiselt saisonile millegi lisamine ei anna mingit positiivset lisaväärtust juurde, kuid see kadakane puudutus peaaegu et juba sobib siia täienduseks.
---
pilt isetehtud

Porter

Porter (Vormsi, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Robust Porter"

Väike lihtne pudel, pruulikoja tunnus-rõngasrist seekord must-punasel foonil. Pruun pöidlajämedune vahukiht on vägagi püsiv. Õlle värvus - kirkalt mustjaspunane. Aroom on hapukas-mõrkjas, meenutades kõrbenud leivakoorikut.

Esmamekk on keskmisest tiba raskema kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse muutub hapukamaks, kohvi ja leivakooriku vahepealseks. Lõppmaitse omandab korraks magusama, šokolaadisema noodi, kuid liigub siis tagasi hapukamasse röstisesse poolde. Järelmekk on mõnusalt ploomine, magusakas, viivuks virvendab isegi portveinine sametine pehmus ... kuid siis võtab taas hapukas röstine külg oma pearolli tagasi.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapukas-vürtsika-magusakas-hapuka buketiga Hea taseme rüübe. Päris korralik porter, pole midagi öelda. Pikka õhtut sellega ei tinistaks istuda, kuid teise klaasi võtaks ehk juurde küll.

---

pilt isetehtud

English IPA

English IPA (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus on nimetuses kirjas

Tootjainfot pole.

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Valge vaht täidab 2/3 klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt oranžikas kuldne. Aroom on mõrkjas-magusakas, kerge muruse värske noodiga.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas ja tugevalt pärmine. Lõppmaitse muutub hapukamaks, pärmisus peitub veidike pihlakase kuivuse taha. Järelmekk on hapukas-magusakas, pärm tuleb jälle esiplaanile, kõige lõpuks päästab vürtsikas säde päris halvasti arvamast.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga üsna mehh rüübe. Pärmine ja mitte-puhas on see maitse ... meenutab algaja kodupruuli, mitte muidu üsna virtuoosse pruulmeistri katsetust.
---
pilt isetehtud

Kärbse jacuzzi nr 3

Kärbse jacuzzi nr 3 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 7,1 %vol. Liigimääratlus: "witbier"

Tootjainfo: "vesi, nisu, pilsen, abbeyja cara clair linnased, tsitruse koored, koriander, Saaz ja Syrian Goldings humalad, pärm"

Versioon 1 ja 2 kirjeldused leiab siit ja siit.

Väike lihtne pudel, sildil on vannis piipu tõmbav kärbes. Pöidlapaksune kollakas vahukiht püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on magusakas, karamelline, vähese vürtsikas-mõrkja kõrvaltooniga ... selline üsna tüübiline belglane. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-vürtsikas. Keskmaitses kihavad keelel belgia triple-sibelgased, nende kõrval rullib end lahti apelsinikoor. Lõppmaitse omandab mõrkjama noodi, koriandri vaigune seisukoht pole küll väga veenev, kuid siiski kenake. Järelmekk otsustav hapukama teeotsa kasuks, luues senisele kallima otsa belgiapärasele aadlipärasusele odavama, tänavalikuma järel-loo.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-hapuka buketiga Väga hea taseme rüübe. Kuid nii nagu ka kahe eelneva versiooni puhul küsib vana Gambrinus - et kuhu nisu jääb? Kui esmases versioonis seda veel oli tunda, siis nüüd järgnevates tuleb seda täidlast tegelast vaid aimata. Jah, lihtsalt belgia blond eilina läheb see jook vägagi arvesse, tsitrusekoored ja koriander liiguvad ka oma kohale, aga nisu ennast jääb vajaka. Vaatamata sellele kohtuks säärase klaasikesega veel ja veel.

---

pilt isetehtud

Mezza Porter

Mezza Porter (Kalamaja, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,6 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Koostisosad: vesi, odralinnased, kaerahelbed, kuusk, humal, pärm."

Väike lihtne pudel, sildil andekas mäng peegelduva metsa ja häälevõnke teemadel. Kork lendab ootamatult kõva põmakaga pealt ning klaas täitub pruuni vahuga. Õnneks ei jätku sellele vahuvulkaani pudelist, kuid märk on ohtlik. Õlle värvus - tuhmilt tumepruun.

Aroom - VAAAAIIIIK! See on nagu hüüd kuusemetsas, kus igalt igavikuliselt tüvelt kaigub su hüüe tagasi, kuni sumbub samblikusse.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas, veidi kohvine ja kõvasti kuusene. Keskmaitses kuuse-komponent kasvab ja kosub, muutudes vaiguladestuseks, mis ulatub kõrvadeni. Veidi suitsune on see vaik ... tea kas siin sees on viimase sajandi metsapõlengute mälestusi? 

Lõppmaitses muutub magusaks ja samblaseks ... tea kas pruulmeistril läks terve oks blenderisse koos linnupesa ja oravatega? See vaik on vana ja korbatanud, tema kuldsesse sisemusse on tardunud sääsk ja päkapikk. Järelmekk liigub oksaõõtsega mõrkjamasse metsanurka, kus pohlavarred ja nätske sammal räägivad rabale lähenemisest.

Mnjaaaaa. Vata mõtleb vana Gambrinus mis ta mõtleb, aga sellist metsikut metsaelamust ei mäleta ta mitte. Kui siis lapsepõlvest, aga mitte õlleklaasist. Sestap olgu öeldud "mega"! Ilma suurtähtedeta, aga ikkagi. Selles pudelis elab kuusk. Ja kuusk on meie sõber! 

---

pilt isetehtud

Berliner Weisse mustsõstar

Berliner Weisse mustsõstar (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfot pole.

Väike lihtne pudel, tehniline sildikujundus. Sentimeetrine valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt oranž. Aroom on marumõnusalt hapukas ja mustsõstrane ... ette oli väike pelgus, et mustsõstar sõidab oma agressiivsusega kõigest üle, kuid siin on leitud väga hea tasakaal.

Esmamekk on magusakas-hapukas, marjane ja muhe. Keskmaitse on üsna ehedalt mustsõstrane, veidi sidrunikoorelikku mõrkjust (ilmselt marjakestast tulenev) sobib siia juurde imetabaselt. Lõppmaitse kaldub mõrkjamasse poolde, kuid selle all jääb väga hea ja klaaril moel tunda no kõikse ehedam mustsõstramekk. Järelmekk on mõrkjas-hapukas, mahlane, kosutav ja lihtsalt imemaitsev. Natike parkivat taju keelepäral sobib sellesse ehedasse marjasuutäide absoluutselt loomulikult.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Vata see on nüüd üks imetemp, kuidas nii lahjas ja muidu üleliigsesse ühekülgsesse hapusse kalduvast joogist on võimalik välja manada tõeliselt meeldiv maitse- ja mahlapomm!
---
pilt isetehtud

Sajand

Sajand (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 12,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Baltic Porter" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Barrel aged imperial rye Baltic porter.
A rye Baltic porter brewed to celebrate the first full century of Estonia's independence. Barrel aged in cognac and bourbon barrels with oak cubes soaked in the most famous Estonian liquer (Vana Tallinn)."

Uhhhhhh. Kaks vaati pluss veel tammekuubik? Kas see ülemäära pole? Aga võimas võiks see kraam ju ikkagi olla, või jaa? Rukkiga tehtud balti porter ikkagi!

Väike lihtne pudel, sildil lipuvärvides kuubiline kujundus. Vahakael nagu Cellar Series jaoks vaja. Sõrmepaksune mustjaspruun vaht püsib mõõdukalt. Õlle värvus osas pole kahtlustki, eks?

Leivakoorik. Aroom see tähendab. Leivakoorik ja konjak. Leivakoorik ja vanilje.

Esmamekk. Emamekk. Mihuke MEKK! Raske ja kleepjas, tihe ja rulluv, tume ja vetruv nagu kõrgsoo. Tammesoo.

Keskmaitse. Leivaviski. Leivast tehtud vaadis hoitud rukkiviski. Tammeoks hambus, pead sa seda kraami jooma, sest muidu kisub lõuapärad krampi nagu buldogil ja sa keeldud seda klaasi suust lahti laskmast.

Lõppmaitse. Tammekuubik leivatükis. Vana Tallinnat õnneks ei tunne. Või kui, siis seda vana versiooni, mida enne 1980'te loll-perioodi tehti.

Järelmekk. Šokolaadileib. Kreemjas, tihke, nätske, konjakine. Murjam kui mõnus.

MEGA. Vana Gambrinus rullub vaikselt tugitoolis edasi tagasi, neelates piiskhaaval seda mitmenäolist, kuid samas leivakeskset nestet. No mis oleks veel rohkem Eesti nägu kui rukkileib ja Vana Tallinn ... puhtalt turundusliku idee eest tuleks juba lippu lehvitada ning Vanemuise käest kannel ära võtta - mis ta siin tinistab, ma küsin!

---

pilt isetehtud

Nõiapada

Nõiapada (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,5 %vol. Liigimääratlus: "ürdisahti"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, Aramis humal, pune, piparmünt, naistepuna, nõmmeliivatee, raudrohi, nurmenukk, pärnaõis, meliss, pagaripärm"

Jummel küll. Kas selle ürdihunniku õllesse kuhjamisel oli ka mingi loogika või läks lihtsalt käiku kõik, mis kätte juhtus? Piparmünti ja melissi korraga ... esimene matab ju teise ära! Raudrohi ja nurmenukk ... kas neid suudab kuidagi eristada? Noh ja naistepuna ... aga noh, proovime siis järele.

Väike lihtne pudel, sildil leiab nõia-atribuutikat. Vähene erkvalge vahukihtkaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroomis domineerivad meliss ja pehme pärnaõis ... noh ja vist tiba oreganot leiab kah nina üles, kuid ülejäänu kuhtub tolmusesse segadusse.

Esmamekk on keskmise kehaga ja pehmelt hapukas-magusakas. Keskmaitse on tuhmilt hapukas, kuskilt kaugelt on tunda raudrohu mõrkjat ja nurmenuku vaigust hõngu. Lõppmaitse muutub veidi läilaks, pikalt tõmmanud pärnaõie ja kummelitee sarnaselt. Järelmekk on tönts, mõrkjas ja pigem mingit ebamäärast ravim-teed kui õlut meenutav.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-mõrkja paletiga veider rüübe. Sahti seostub vana Gambrinuse peas ikka kadakaga, siin on selle asemel võetud kasutusele kapitäis ürte. On nüüd küsimus nende ürtide vähesuses või siis ülekattuvuses, aga mitmed neist jäid täiesti kaotsi ... kuigi pikalt otsitud piparmünt tuli lõpuks ebamäärase õhetusena isegi esile. Nommmaitea, erilist jumet peale oletatava tegemislusti ja katsetamisrõõmu siit klaasist küll ei ammuta.

---

pilt isetehtud

Berliner Weisse Ebaküdoonia

Berliner Weisse Ebaküdoonia (Anderson's, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,5 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas.

Tootjainfot pole

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht on väga püsiv. Õlle värvus - uskumatult, lausa lubjapiimaselt hägune. Aroomis on berlinerile omast askorbiinhappelist nooti, mingit ebaküdoonia küll vihjet ei taba, kuid väga-väga mahlane on see ninatäis igatahes.

Esmamekk on silmiavavalt hapu, puhas askorbiin! Keskmaitse muutub pehmemaks, lisandub veidi pehmet magusust. Lõppmaitse on väga mahlane, ebaküdoonia enda hapukas-mahlane olek muutub nüüd tajutavaks. Järelmekk jääb hapuka mahlase värskusega väga pikalt kestma.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja sametise paletiga, HAPU-magusakas-hapu paletiga Erakordne ja meeldiv rüübe! Berliner, mis on niiiiiiiiiiiii hägune ja vaatamata mahlasusele ka sametine, see on midagi standardist hälbiv, aga seda vaid positiivses võtmes!
---
pilt isetehtud

Käre talv

Käre talv (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol. Liigimääratlus: "mõdu"

Tootjainfo: "vesi, mesi, rosinad, sidrun, marjad, kuusevõrsed, Mosaic humal, pärm"

Väike lihtne pudel, sildil talvine postkaardilik linnapilt. Valge hõre vaht kaob sekunditega. Õlle värvus - kirkalt valkjaskollane. 

Aroomis segunevad vahvaimal moel rosinate magusus ja kuusevõrsete hapukas vürtsikus, sidruni värskus loob sellele kõigele värske ja õhulise fooni nagu avatud pööninguaken ürte täis katusealuses.

Esmamekk on üllllatavalt magus! Mesine tervitus paneb lausa kulme kergitama, sest üldiselt kipub pärm mee magusama poole olematuks ära sööma.

Keskmaitse paneb keele kribelema kuusevõrse torgetest, pirnikonservine taust loob mulje justkui jooks ülekarboniseerunud düšessi. Lõppmaitse vürtsikas-magusakas, pea agressiivne särtsakus tuletab meelde kuusesiirupit ja pihlakalikööri vähese abtsinditilgakesega. 

Järelmekk üllatab taas ... kuidas on ühekorraga võimalik saavutada nii kuiv värskus kui peaaegu et ülevõlline magusus? Kas see on vaigu mingi kahekümnekuues kõrvalmõju, mida ei osanuks tegemisel arvestada? Kuivatatud ananass ja männiokkad sobivad omavahel imekenasti, kuigi kumbagi selles joogis ju pole.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, magus-hapukas-vürtsikas-magus-mõrkjas-vürtsikas-magusa buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Oi see on üks vinge tegija, ootamatult jõuline ja mitmevindiline ... aga ta jääb meelde ja paneb endast positiivses võtmes rääkima - ja see on väga märkimisväärne saavutus!
---
pilt isetehtu

Pihlaka B(P)eer

Pihlaka B(P)eer (Tark Bakter, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,2 %vol. Liigimääratlus: "eripruul-sour"

Tootjainfo: "Linnased - pale ale, Saver (Acid), Wheat malt"

Väike lihtne pudel, sildil pihlakad. Kork lendas pealt paraja mütakaga ning vaht tuleb klaasi väga palju ... kuid õnneks pudelist siiski välja ei roni. Õlle värvus - tuhmilt kuldne. Aroomis on küll midagi marjast, kuid pihlakaseks oskab seda pidada ilmselt vaid teadmise tõttu.

Esmamekk on väge kerge kehaga ja mõrkjas-hapukas. Keskmaitse on magusakam, saiane ja nüüd juba tuntavalt pihlakane. Lõppmaitses domineerib biskviitne pehmus, mida pihlaka mõrkjas-hapukas mekk mõnusalt täiendab ... pihlakaküpsis võiks üsna samamoodi mekkida. Jäelmekk on hapukas, marjane, kuid nüüd jälle nö universaal-marjane, mida võiks vabalt ka küpseks punaseks tikriks pidada.

Keskmisest kergema kehaga, ülemäära karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapuka paletiga Päris hea taseme rüübe. Pihlaka lisamine õllesse on ikka päris hea mõte, kahju et seda nii vähe harrastatakse.
---
pilt isetehtud

Olvi APA

Olvi APA (Olvi, Soome) prk 0,33 l. alc 4,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "APA" ja hinnang 39 punkti.

Tootjianfo: "From Iisalmi With Love. Unpasteurized, unfiltered. Hops: Citra, Chinook and Equinox.
IBU 58"

Eee ... IBU 58 APA'l? Samal ajal kui sama sarja IPA'l oli IBU 55?

Väike purk, lihtne kujundus. Valge vaht täidab enamiku klaasist ja püsib üsna kenasti. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on sisuliselt olematu, vähene kuuse ja seebi lõhn jõuab kohale alles piiikal sissehingamisel.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjas. Keskmaitse on veidi hapukam ... ja jälle tuleb maitsesilma ette kuuselõhnaline tualettseep. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas ja veidi vesine. Järelmekk jääb mõrkja, kuid tühja mälestusena päris pikaks keelepärasse.

Kerge ja vesisepoolse kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga OK taseme rüüpeke. Paha pole ta üldse, januks oleks see suvel isegi päris hea.

---

pilt isetehtud

Põrguline

Põrguline (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Liigimääratlus: baltic porter.

Tootjainfo: "IBU 26"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Tume punakaspruun pöidlajämedune vaht püsib päris kenasti. Õlle värvist me ei räägi täna, eksole? Aroom on raske, magusapoolne, mingil veidral moel ja aaaaaeglaselt sisse hingates meenutab ahjus küpsetatud kaalikat, kiirelt ja rutakalt hingates aga hoopis lagritsat! :)

Esmamekk on raske, ikka kohe päris raske. Sametine ja hapukas-magusakas ja raske. Ploomine.

Keskmaitse. Kõigi ploomide ema. Kuivatatud ema. Ja aeg-ajalt suitsu tõmbav on ta kah, see emaploom.

Lõppmaitse. Ploominalivka. Ploomikonservist tehtud tarretis. Ploomi-tshurtshella. Ploomi-portvein.

Järelmekk. Jäme jumal. Jäme ja heasüdamlik. Naeratab sulle seni kuni sa kustud. Sest see kraam on üsna kindlasti purjus. See jumal, ma pean silmas. Emajumal. Mitte segamini ajada ebajumalaga.

Kokkuvõte. Vaata pai pruulmeister. Sa ei tea ise ka mida sa oled kokku keeranud, eks ole! Öelda selle kohta "balti porter" ... no sõida seenele! Imperial Baltic Porter on ka veel vähe öeldud. Imperial Russian Baltic Porter ehk ... kuigi ükski ametlik tabel seda ei tunnista. Vana Gambrinus soovitab - proovi järgmine kord saavutada 12-13 %vol, lisa sellesse ka pihutäis soola ja pane nimeks "Baltic Ocean" ... ma olen kindel, et sa saad kiita, ausamba ja võibolla kellegi käest tappa kah ... aga vana Gambrinus kergitaks sulle kõiki kolme kaabut!
---
pilt isetehtud

Evergreen

Evergreen (O/O, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "IPA" ja hinnang on 95 punkti!

Tootjainfo: "A juicy IPA with our favourite american hops. Contains malted barley and wheat"

Väike lihtne pudel, sildil okasoksad. Sõrmepaksune valge vaht püsib üsna kenasti ning jätab ka kena vahupitsi klaasiseintele. Õlle värvus - piimjaskollane. Aroomis on Mosaic ja Citra segu, mahlane, veidi ammoniaagine, värskelt puruksrudjutud muru taoliselt mõrkjaltt mahlane, kadakane ja vähese mangose noodikesega.

Esmamekk on keskmisest tiba raskema kehaga ja mõrkjas-mahlane. Keskmaitse rostab omavahel kadaka ja meloni ning saab tulemuseks vaiguse ananassi ... ühe väga mõnusa konserv-ananassi! 

Lõppmaitse tiirutab kevadise kärbsena kuskil apelsinikoorte vahel ja mõtleb pomelole, kuid lõpuks maandub ikkagi meretuule käes õõtsuvale männioksale. Järelmaitse tõmbab keelega üle greibi valge sisekoore ja suundub siis kuhugi ürdisemasse kanti, endal kadakaoks hambus ja kumkvaadipalake keele all.

Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise ning samas supermahlase paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Sigahea, sigamahlane, sigalihtsalt joodav. Ma oleks hea meelega sihuke siga, et jooks selle kõik ise ära ja teistele ei jätaks!
---
pilt isetehtu

NOT Newcastle

NOT Newcastle (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 3,9 %vol. Liigimääratlus: "inglise pruun eil"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, East Kent Goldings humalad, pärm"

Väike lihtne pudel, pildil inglise värk :) Tumekollane vaht täidab 2/3 klaasist, kuid kaob siis kiire kohinaga. Õlle värvus - vähese hõljumiga oranžikas-pruun. Aroom meenutab midagi kalja ja maltoosa vahepealset, selline magus-hapukas ja linnaseline.

Esmamekk on kerge kehaga ja kergelt mõrkjas. Keskmaitse on hapukas, linnase-ekstrakti meenutav. Lõppmaitse kaldub vesisesse tühjusse, hapukas leivakalja taoline ja õrnalt puiduse mõrkjusega mängiv maitsepilt ei kõla kuigi õllelikult. Järelmekk on magusakas-hapukas, õrna röstise noodiga.

Kerge kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja vesise paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga üsna mehh rüübe. Nojah, 3,6 kraadi juures ei saagi mingit maitsepommi oodata, kuid ausalt öeldes meenutab tegu pigem midagi kaljalaadset kui brown ale'i.

---

pilt isetehtud

Eesti 100

Eesti 100 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol. Liigimääratlus: "Porter"

Tootjainfo: "vesi, odralinnased, belgia tume suhkur, Northdown ja Crystal humalad, vanillikaun, pärm
Laagerdunud Šoti viskis leotatud ameerika tumedatel tammelaastudel"

Madal väike pudel, mustaval foonil silt on üsna nirult loetav. Pruunakas vaht täidab kolmandiku klaasist ja püsib üsna kaua. Õlle värvus - must. 

Aroomis seguneb äraütlemata mõnusal moel röstine hapukus-mõrkjus, magus vanilje, tuhm tamm, karamelline kommisuhkur ning portveinine täidlus.

Esmamekk on raske kehaga ja tuntavalt tammine, röstine, kuivavõitu ja hapukas. Keskmaitse muutub magusapoolsemaks, ploomiseks, tammisele toonile lisandub ka seedrimännile omane vaigune surve. Lõppmaitse meenutab lapsepõlve rummikooke, ainult et neid maius-käkikesi on hoitud tammisel alusel. Järelmekk meenutab ehk veidi liiga kaua kuivatatud viigimarju, millesse on tilgutatud veidi balsamicot ja tamme-tinktuuri.

Raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, hapukas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-magusakas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe. Kui tamme peal poleks hoitud ... noh ütleme viis minutit liiga kaua :) siis kiidaks rohkem, hetkel varjutab tanniinine pool veidi muid külgi.

---

pilt isetehtud

Narangi

Narangi (O/O, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 6,8 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "India Pale Ale - Top 50" ja hinnang on 100 punkti!!!

Tootjainfo: "IPA with mostly Mosaic"

Väike lihtne pudel, geniaalselt minimalistlik sildikujundus. Pöidlapaksune erkvalge vahukiht on mõõduka püsivusega, kuid haagib end kaunisti klaasiseintele. Õlle värvus - häguselt tuhmkollane. 

Aroom - no mõistagi Mosaic oma väikese kassipissiga, aga samas ka meeldiva vaiguse torkega ja oi kui hurmava mahlasusega. 

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-mahlakas. Keskmaitse toob juurde hapukat kargust, keeleküljed hakkavad vürtsikalt surisema. Lõppmaitse lisab veidi magusamat ja samas vaigusemat nooti ... see valgub mesise, kanarbikuse ja külmavõetud pihlaka vaiguna mööda suulage. Järelmekk on mahlane, mõrkjas, veidi torkiv, hästi karge ja vürtsikas.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-vürtsikas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERtasandi rüübe. Noh olgu, teatud pingutusega ütleks ehk isegi "mega" ära ... aga no 100 puntki ja 50 parima IPA hulka arvata vana Gambrinus seda küll ei oska.

---

pilt isetehtud

Baltic Dark

Baltic Dark (Užavas, Läti) pdl 0,33 l. alc 5,8 %vol. Ratebeer ei tunne seda jooki

Tootjainfot pole isegi tootja veebilehel.

Väike, huvitava kaelakujuga pudel, rohekas silt kuldsete kirjadega. Kollane pöidlapaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt punakas-oranž. Aroom on üllatavalt magus, kohupiimakooki meenutav! No täiesti rosinatega korp noh!

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse on magus, veidi kõrbemaläinud karamelli meenutav. Lõppmaitse on huvitavalt kreemine ja magusakas-hapukas, puidune ja pihlakane. Järelmekis on mõnusat vürtsi, pähkliseid noote ja lausa veinilikku hapukust

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-magusakas-hapuka buketiga VÄGA HEA taseme rüübe! Täielik arusaamatus, mis ta stiililt olema peaks, siit leiab nii tšehhipärase tmavy kui lahjema balti porteri sugemeid. Üks väga hästi tehtud tume laagerõlu igatahes - seda võiks kohe mõnuga ja rohkemgi ette võtta!
---
pilt isetehtud

Mägi Eile Saar Must

Mägi Eile Saar Must (Lehe, Eesti) pdl 0,33 l. alc 11,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Barley Wine" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfo: "Bourbon barrel aged barley wine"

Väike lihtne pudel, luitunud toonides sildil ugrised mustrid ... no aga see lipuvärvides kork on üsna kakofoonis sildiga. Mõte muidugi hea, aga no ausalt ei haaku need kaks elementi visuaalselt kohe üldse! Kollane sõrmepaksune vahukiht püsib päris kenasti. Õlle värvus - veidi ähmaselt tuhmpunane.

Aroom ... ummm ... toores. Vanilje ja iiriskomm on kenasti olemas, aga odraveini noor, rabarberine ja alkoholine rabedus käib sellest üle.

Esmamekk on raske kehaga ja magusakas-mõrkjas, keeleotsa tasakesi kõrvetav. Keskmaitse ... mnjah ... no toores noh. Jaaaaa, kõik see mis vaadilaagerdet odraveinis võluvat - koorepumat ja vaadine vanilje - leiab mööda keelekülgi alla nõrgudes küll üles, kuid esmane tunnetus on karm ja äkiline. Lõppmaitse pehmendub juba meeldivamaks, ploomikompott ja keedukreem tulevad paremini esile, ehkki ka neid hoiab alkohol teravate küüntega varrukast kinni. Järelmekk .... ehhhhhh ... krobeline, rasplit meenutav, viski peksab kõigest üle.

Kokkuvõtte asemel vangutab vana Gambrinus veidi üllatunult pead: Lehe rahvas, kuhu teil nüüd kiiret oli? See kraam tahtnuks veel vähemalt pool aastat laagerduda, et siis nt sügisel või sootuks järgmisel aastal rahvast rõõmustada. Jah, kogu potentsiaal saada hurmavaks rüüpeks on olemas ... aga see jääb praegu rapsiva nooruse taha kinni

---

pilt isetehtud

Ambika

Ambika (Tempel, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang pole veel välja kujunenud

Tootjainfot ei õnnestunud leida, toodet pole isegi tootja veebilehel. Tagasildil on kirjas: "Sour Mango IPA"

Väike lihtne pudel, sildil luukere ja gorilla. Sõrmepaksune valge vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - häguselt kollakas-oranž. Aroom on intensiivselt hapukas ja mahlane ... tõsi küll mangot väga ei oska ära tunda, pigem midagi sidruni-jogurti sarnast.

Esmamekk on kerge kehaga ja hapu. Keskmaitse on hapukas-magusakas, mango hakkab tasapisi esile tulema. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas ... jaa, nüüd on küll mango täitsa olemas, kuid see meenutab pigem mõrkjat mango-koort kui magusat vilja ennast. Järelmekk on vürtsikas-mõrkjas, meeldivalt mahlane ja mõõdukalt hapult keelepära parkiv.

Kerge kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Karge ja värskendav, kuid mangoga jääb suhe selles õlles veidi kesiseks. Omaette joogina ja vägagi arvestatava tasemega sour. Ampsuke brie juustu viigimarjamoosiga oleks kena siia juurde lisada.
---
pilt isetehtud

Refreshing Lager

Refreshing Lager (Užavas, Läti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Ratebeer ei tunne seda jooki

Tootjainfot pole isegi tootja veebilehel.

Väike, huvitava kaelakujuga pudel, rohekas silt kuldsete kirjadega. Sõrmepaksune erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on odavapoolsetele laagritele omane, kuigi leivane nüanss on isegi üsna meeldiv.

Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on leivane ja veidi magusakam. Lõppmaitse on mõrkjas, murune ja veidi plastikutaoline. Järelmekk jääbki samalaadselt monokroomselt mõrkjaks.

Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapukas-mõrkjas-magusakas-mõrkja buketiga lihtne ja igav rüübe. Unterbier ta päris pole, juua kannatab, kuigi erilist mõtet sellel tegevusel pole.

---

pilt isetehtud

Dekadents - Rum BA

Dekadents - Rum BA. (Pühaste, Eesti) pdl 0,33 l. alc 14 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: imperial stout ja hinnang 94 punkti.

Tootjainfo: "Imperial Stout aged in Jamaican rum barrels."

Väike lihtne pudel, hõbedane sildike. Punane vahakaelus on veidi tõrges avamisele alluma. Tumepruun sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - no taevane arm - no mis ta peale must ikka olla saab?

Aroom. Kirsid rummis? Rummid kirsis? Kirsis ja šokolaadis ja ploomis! Kange ploomivein. Datlid ja vanilje ja mandlid. Kreemliköör ja kirsišokolaad. Ohissversussve kui palju asju ja nähtusi ja mõtteid siit klaasist ninna poeb.

Esmamekk on raske kehaga ... kuid üleüldse mitte niiiii raske kui 14 kraadi puhul oletaks. Vaniljejäätis Baileys likööriga. Munaliköör kirsikoogil.

Keskmaitse. Biskviit-tordipõhi, mida on immutatud ploomiveiniga ja kirsirummiga. Ah et kirsirummi pole olemas? Vale puha - see siin on olemas. VÄGHA ONH! 

Lõppmaitse. Mandlimarjad. Kreegikellukad. Portveinis leotatud viigimarjad. Ööd on siinkandis pimedad ja ega päevadki. 

Järelmekk. Ürdilikööriga tehtud pähklitõmmis. Aniisitilgad. Lagritsakomm suitsutatud kirsi täidisega. Suu on õndsalt kleepjas. 

Mega. Jah, rummi on ehk tiba palju. Jahhhhh, aga see on üks üsna õnnelik jahhhhhh. Suu laulab, süda muretseb. Sest seda õlut tuleks panna kastike keldrisse. Aga kuskohast sa seda kastikest võtad, ma küsin? Mh-ah? No vaata selles see asi ongi! Ajatamis-väärtust on siin suisa kahe keldri jagu!!!

---

pilt isetehtud

Dunkel Weizen

Dunkel Weizen (MVKodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,5 %vol. Liigimääratlus on nimes kirjas

Tootjainfo: "linnastest 80% on ühel või teisel moel nisu (40% tavaline nisulinnas ning 40% nisu-munich)"

Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Kollane vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaik. Aroom on rauarohke ja karamelline.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas. Keskmaitse on veidi magusakam, õrna šokolaadise nüansiga. Lõppmaitse omandab taas hapukama rabaveele omase rauamaitse, milles nisu pehmust on vaid ivakese tunda. Järelmekis on tsiba röstitud pähklit ja vürtsikat õhetust.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, hapukas-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga hea taseme rüübe. Nisu pehmus on rösti taha kinni jäänud, kuid lihtsalt õllena täitsa meeldiv.

---

pilt isetehtud

Kohvirre

Kohvirre (MVkodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,0 %vol. Liigimääratlus: kohvi (pale) ale

Tootjainfo: "Sai proovitud, kuidas on kohviuba õllega loputada
Costa Rica Tarrazu La Pantera kohviubadega "kuivhumaldatud""

Väike lihtne pudel, pruulikojale omasel sildil kohvioad. Kollane vaht täidab 2/3 klaasist, kuid ei püsi kuigi kaua. Õlle värvus - kirkalt punane. Aroomis segunevad tolmused kohvioad ja herned.

Esmamekk on kerge kehaga ja mõrkjalt kohvine. Keskmaitses kohvimekk taandub, selle kõrvale ilmub rauaseid noote. Lõppmaitse on hapukas, kuivatatud õunte ja maasikate ning kohvi segune. Järelmekk jääb üsna samale, hapukale-kohvisele tasemele.

Kerge kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, mõrkjas-hapukas-magusakas-hapuka buketiga OK taseme rüüpeke. Päris põnev katsetus, panna kokku kerge eilike ja kohvi ... tulemus on igatahes proovimist väärt.
---
pilt isetehtud

Diffraction

Diffraction (Bevog / Naparbier, Austria / Hispaania) prk 0,33 l. alc 10,9 %vol. ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang 80 punkti.

Tootjainfo: "Russian imperial stout with coconut and maple syrup. This holy creaminess is a product of collaboration betwen Bevog Brewery & Naparbier."

Väike purk, sildil saavad kokku kaks koledisaini - Bevogi kontmehikesed ja Naparbieri kentsakad kolbad. Õnneks ka vahtralehed ja kookospähkel :) Tumepruun vaht täidab pool klaasi ja püsib üsna kenasti. Õlle värvus - no mõistagi must. Aroom on raskepoolne, leivane ja röstitud kookose nüansiga.

Esmamekk on raske kehaga ja mõrkjas-magusakas. Keskmaitse läheb hapukasse, veinisesse serva, arutades vaikselt omaette, et kas vahtrasiirupist saaks otse portveini teha või peaks vahepeal klaasi kakaod jooma?

Lõppmaitse lajatab letti röstitud kookose - no teate küll sellise, nagu neid ikka Bounty'dest tehaks. Et võtad kuus bounty batoonikest (XXL suuruses), röstid ära, paned röstimise ajaks eemaldatud šokolaadi tagasi ja ongi valmis. Järelmekis tuletab keegi meelde kodust kreeginapsi ja pakub ise sulle samal ajal rummiga rosinastritslit. Ohtra šokolaadiga kaetult mõistagi.

Raske kehaga, rassske ja õlija paletiga, mõrkjas-magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-magusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Kookosepoisi mõju on siin päris kenasti tunda, kuid vahtrasiirupist on saanud kreegiliköör. Kokku aga üks meeldiv ja mitmetahuline tegelane! Huvitav kuidas üks marineeritud jalopeno siia juurde mõjuks, mis maitseid peale seda tunneks?

---

pilt isetehtud 

Vend Hieronymuse pühakiri

Vend Hieronymuse pühakiri (Pööningu, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,5 %vol. Liigimääratlus: belgian dark strong ale

Tootjinfo: "Linnased: Pilsen, Cara Gold, Special B. Humal: Syrian Golding. Muud: Candy suhkur ja Candy siirup
IBU 27"

Pai pruulmeister. Nii saladuskatte all olgu sulle öeldud, et "Candy suhkur" on tegelikult kommisuhkur :)

Väike lihtne pudel, tehnitsistlik sildike. Kollane vaht täidab pool klaasist ja püsib päris kenasti. Õlle värvus - kirkalt roosipunane. Aroomis seguneb lihtne tume kommisuhkur ja datlid, poolnätsked viigimarjad ja jahusegune puru pagari-riiulilt.

Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakalt karamelline. Keskmaitses karamellisus võimendub, kuid saab endale kõrvale veidra värnitsase kirbe noodi. Lõppmaitses võistleb kommisuhkur nelgiõli ja mingi kummalise puidukaitse-putukatõrje-ökoseebi kõrvaltooniga. Järelmekk näitab hetkeks odavama otsa belglaste tärpentinihõngust tagaosa, kuid siis õnneks taandub turvalisemasse suhkruiirupisse.

Keskmise kehaga, nõrgalt karboniseerunud paletiga magusakas-veider-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-magusaka buketiga kentsakavõitu rüübe. Midagi on selles teos veidikese nihu läinud, see taimekaitsevahendi-pesuseebi kõrvaltoon rikub muidu üsna hea põhitooni ära.
---
pilt isetehtud

Igavene Tüli

Igavene Tüli (MVKodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: Farmh ... Saison

Tootjainfo: "Hämaratest aegadest peale on juba jant ja kakelung selle ümber, et kas laudas keedetud farmhouse ale võiks olla saison, kui laudas loomi pole... Või ikka kui lähedal õlleteole võib hobune seista enne kui saisoni tuleb hakata farmhouse ale'ks nimetama :P
Linnased: Finest Lager, Wheat, Munich I. Mõruapelsini koor. Humalad: Saaz"

Üks põrsas on enne mind õlle ära kirjeldanud, kuid vana Gambrinus ei lase end sellest segada :) (lisasin kõnealuse kirjelduse joone alla)

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildil kaks retropoksijat. Sõrmepaksune valge vahukiht kaob kiire kohinaga. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on üsna ehedalt saison ... kuigi kummastav mingi veidi talgine kõrvaltoon, mida siit ei oskaks oodata.

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikalt keeleotsal kihelev. Keskmaitse on magusakas, vürtsikas ja veidi mõrkjas. Lõppmaitse avab saisoni pidulikuma poole täis-registrid - magusakas-vürtsikas, hapukalt mahlane, kuivatatud aprikoosi ja papaia segune, heledaid mahlaseid rosinaid tulvil, kollane ja naeratav. Järelmekk omandab mõrkjama noodi, mis tuletab meelde, et siia olla apelsinikoort pandud ... kuid see meeldetuletus on õbluke ja mitte kuigi veenev.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, vürtsikas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe, mille juures  vaid veidi jahune lõhn astub parimatest näidistest kõrvale. Siia juurde võiks pakkuda magusakat indiapärast paneer-juustu.
---
pilt isetehtud
---
Igavene tüli (MV Kodupruul) pdl 0,33 l. Alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: saison.

Tootjainfo: „Linnased: Finest lager, wheat, Munich I. Humal: Saaz.“

Väike lihtne pudel, omapärase kentsaka kuujuga sildike. Teatud nurga alt vaadates meenutab sildi kuju lühikest, kandilise otsaga... ah las see jääb. Sildi servad on korrektselt välja lõikamata ning puudub logo. Vaht on valge ning kiirelt kaduv ning mulli märgata eriti polegi.

Aroom. Assa kurat! Tegemist on tavalise õllearoomiga! Kui noor Gambrinus nina täitsa klaasi sisse pistab, tõmbab ta veits õlut ninna, seega seda teha ei tahaks. Samuti on tunda maheda belgia pärmi lõhna, mis vihjab pruulmeistri taotlusele teha hoolimata mõistusettusest korralikku õlut. Pai pruulmeister – pane teinekordki pärmi õlle sisse! Ajapikku muutub aroom siiski leebemaks ning kummastab oma kentsakas-magusakas-kummalisus-magusakas-maheda noodiga. See lõhn on nagu Getter Jaani oleks just oma elu parimalt esinemiselt tulnud ning viskab sulle graatsilise liigutusega oma lauba tupsutamiseks mõeldud käteräti vasta nina. Ohhh!

Esmamekk. Korraga marsib sulle vastu mullide armee, millel mõõkade asemel relviks porgandid – jahh! Kas sellist õlut me tahtsime, võiks klišeelikult küsida ükskõik kes? Keskmaitse toob tagasi selle saisoni, kelle järele me relvil Belgiasse marssisime. Ah, et nemad on neutraalsed? Kindlasti mitte – kibedakas-magusakas-mõrkjas vürtsikas toon annab siin tunda ning tuletab meelde, et peagi peaks magama minema, et homme normaalsel ajal tööle jõuda... Lõppmaitse.... MMMM. See on nagu tantsiks sada sipelgat su keelel tangot, valssi ning kaerajaani korraga. Siplevad, mis nad siplevad, kuid lõpuks astub armee nad laiaks, moodustades kerge paletiga mõnusa kombinatsiooni saisoni pärmjast silitusest ning tummisest sügamisest. Jah – ka kangus annab selleks ainest. Järelmekk. Oi johhaidii ja postikana – ei ole tarvis TAMi poistel enam de Tolly õllebaari, või siis Õllepoodi nr1 (või 3) palka laiaks lööma minna. Tuleb minna MV juurde ning paluda seda kraami veel pruulida. Tegemist on saisoni õlletüübi klassikalise esindajaga ning kvaliteet on sellesse sisse graveeritud, nagu Taavi portmoneesse tema initsiaalid...

Raskemapoolse kehaga, üle keskmise karboniseeritud tummise paletiga magusakas-kibejakas-mõrkjas-magusakas-mõnusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Traditsioonilise lähenemisega, kodupruuli kohta tõepoolest kvaliteetse lõpptulemusega. Pakkuda... koorivendadele. Koos piparkoogi, hapukapsa ja verivorstiga nagu jõuluajal kõiki jooke 😁

Aitäh Martin!

PS: sarnasused Karmo Tüüri kirjutamisstiilile on juhuslikud ning ei ole kuidagi seotud tegelikkusega.