Igavene Tüli

Igavene Tüli (MVKodupruul, Eesti) pdl 0,33 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: Farmh ... Saison

Tootjainfo: "Hämaratest aegadest peale on juba jant ja kakelung selle ümber, et kas laudas keedetud farmhouse ale võiks olla saison, kui laudas loomi pole... Või ikka kui lähedal õlleteole võib hobune seista enne kui saisoni tuleb hakata farmhouse ale'ks nimetama :P
Linnased: Finest Lager, Wheat, Munich I. Mõruapelsini koor. Humalad: Saaz"

Üks põrsas on enne mind õlle ära kirjeldanud, kuid vana Gambrinus ei lase end sellest segada :) (lisasin kõnealuse kirjelduse joone alla)

Väike lihtne pudel, omanäolise lõikega sildil kaks retropoksijat. Sõrmepaksune valge vahukiht kaob kiire kohinaga. Õlle värvus - kirkalt kollane. Aroom on üsna ehedalt saison ... kuigi kummastav mingi veidi talgine kõrvaltoon, mida siit ei oskaks oodata.

Esmamekk on keskmise kehaga ja vürtsikalt keeleotsal kihelev. Keskmaitse on magusakas, vürtsikas ja veidi mõrkjas. Lõppmaitse avab saisoni pidulikuma poole täis-registrid - magusakas-vürtsikas, hapukalt mahlane, kuivatatud aprikoosi ja papaia segune, heledaid mahlaseid rosinaid tulvil, kollane ja naeratav. Järelmekk omandab mõrkjama noodi, mis tuletab meelde, et siia olla apelsinikoort pandud ... kuid see meeldetuletus on õbluke ja mitte kuigi veenev.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, vürtsikas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga VÄGA hea taseme rüübe, mille juures  vaid veidi jahune lõhn astub parimatest näidistest kõrvale. Siia juurde võiks pakkuda magusakat indiapärast paneer-juustu.
---
pilt isetehtud
---
Igavene tüli (MV Kodupruul) pdl 0,33 l. Alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: saison.

Tootjainfo: „Linnased: Finest lager, wheat, Munich I. Humal: Saaz.“

Väike lihtne pudel, omapärase kentsaka kuujuga sildike. Teatud nurga alt vaadates meenutab sildi kuju lühikest, kandilise otsaga... ah las see jääb. Sildi servad on korrektselt välja lõikamata ning puudub logo. Vaht on valge ning kiirelt kaduv ning mulli märgata eriti polegi.

Aroom. Assa kurat! Tegemist on tavalise õllearoomiga! Kui noor Gambrinus nina täitsa klaasi sisse pistab, tõmbab ta veits õlut ninna, seega seda teha ei tahaks. Samuti on tunda maheda belgia pärmi lõhna, mis vihjab pruulmeistri taotlusele teha hoolimata mõistusettusest korralikku õlut. Pai pruulmeister – pane teinekordki pärmi õlle sisse! Ajapikku muutub aroom siiski leebemaks ning kummastab oma kentsakas-magusakas-kummalisus-magusakas-maheda noodiga. See lõhn on nagu Getter Jaani oleks just oma elu parimalt esinemiselt tulnud ning viskab sulle graatsilise liigutusega oma lauba tupsutamiseks mõeldud käteräti vasta nina. Ohhh!

Esmamekk. Korraga marsib sulle vastu mullide armee, millel mõõkade asemel relviks porgandid – jahh! Kas sellist õlut me tahtsime, võiks klišeelikult küsida ükskõik kes? Keskmaitse toob tagasi selle saisoni, kelle järele me relvil Belgiasse marssisime. Ah, et nemad on neutraalsed? Kindlasti mitte – kibedakas-magusakas-mõrkjas vürtsikas toon annab siin tunda ning tuletab meelde, et peagi peaks magama minema, et homme normaalsel ajal tööle jõuda... Lõppmaitse.... MMMM. See on nagu tantsiks sada sipelgat su keelel tangot, valssi ning kaerajaani korraga. Siplevad, mis nad siplevad, kuid lõpuks astub armee nad laiaks, moodustades kerge paletiga mõnusa kombinatsiooni saisoni pärmjast silitusest ning tummisest sügamisest. Jah – ka kangus annab selleks ainest. Järelmekk. Oi johhaidii ja postikana – ei ole tarvis TAMi poistel enam de Tolly õllebaari, või siis Õllepoodi nr1 (või 3) palka laiaks lööma minna. Tuleb minna MV juurde ning paluda seda kraami veel pruulida. Tegemist on saisoni õlletüübi klassikalise esindajaga ning kvaliteet on sellesse sisse graveeritud, nagu Taavi portmoneesse tema initsiaalid...

Raskemapoolse kehaga, üle keskmise karboniseeritud tummise paletiga magusakas-kibejakas-mõrkjas-magusakas-mõnusaka buketiga ÜBERtasandi rüübe! Traditsioonilise lähenemisega, kodupruuli kohta tõepoolest kvaliteetse lõpptulemusega. Pakkuda... koorivendadele. Koos piparkoogi, hapukapsa ja verivorstiga nagu jõuluajal kõiki jooke 😁

Aitäh Martin!

PS: sarnasused Karmo Tüüri kirjutamisstiilile on juhuslikud ning ei ole kuidagi seotud tegelikkusega.