We'll Always Have Paris (Sori / Kees, Eesti / Holland) pdl 0,33 l. alc 9,5 %vol. ratebeeri liigimääratlus: "Imperial Stout" ja hinnang pole veel välja kujunenud.
Tootjainfo: "Imperial stout with dates, coconut & tonka beans."
Väike lihtne pudel, sildil on ... kolm Eiffeli torni? Sentimeetrine tumepruun vaht kaob üsna kiirelt. Õlle värvus ... no mis ta peale must ikka olla saab?
Aroom. Jaaaa-jaaaaa. Tonka. Vata elusast peast pole vana Gambrinus seda loodusnähtus kohanud, kuid need mõned korrad, kui Õlu on meid kokku viinud, tekitavad lugupidamist. Nii ka seekord. See pähkline-vaniljene-kaneeline pehmus mis juba eemalt sõõrmeid kõditab, mõjub väga meeldivalt, et nii pehmelt öelda. Nina klaasile lähenedes tuleb miskipärast meelde üks kauge kokkupuutumine päris-päris konjakiga. Ja õige mitmeid pikki öiseid keskustelusid ... eksistentsiaalsetel probleemidel ... ehkki seda sõna nende vestluste lõpus enam välja hääldada ei suuda. Et noh keel väsinud või nii.
Esmamekk on raske ja magus. Mõnusalt magusa ja mõrkja ja hapuka kokkupuutepunktis, kuskil kolmanda tšakra ja Põhjanaela vahel.
Keskmaitse. Sametine. See öö, see valgus, see merevaik su kaelas. Kesse tänapäeval merevaiku kannab? Aga näe.
Lõppmaitse. Tonkale tuleks tuleks ausammas püstitada, kui ta nii kole välja ei näeks. Mandlipiim. Mandlipiim? Õlleklaasis?
Järelmekk. Nelgimoosised huuled. Kaneelised keeled. Vaniljesed suudlused.
Raske kehaga, õlija paletiga, magusakas-hapukas-magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERTASEME RÜÜBE! Tonka meeldivate külgede kõrval on ilmselt üks oht - ta loob ülevõlli magusapoolse-parfümeeritud suutunnetuse, mis jätab mulje essentside kasutamisest. Aga sindrima meeldiv on see joogipoolis ikkagi.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment