Perdition

Perdition (Tempel, Rootsi). pdl 0,33 l. alc 8,3 l. Ratebeeri liigimääratlus: "Sour/Wild Ale" ja hinnang 71 punkti.

Tootjainfo: "Sour raspberry stout"

Väike lihtne pudel, sildil üks põrgulik tüüp. Kreemikat karva vaht täidab pool klaasist ja püsib kaua. Õlle värvus - tuhmilt sünkpunane. 

Aroom ... õujeee ... siin leiab vaarikaid nii et vähe pole! Siukseid veidi kõrbenud vaarikaid, et justkui keedaks vaarikamoosi ja siis seal potipõhjast kerkib kõrbenud MULKS.

Esmamekk on keskmisest tsoru kergema kehaga ja HAPU! Vaarikahapu ja lihtsalt hapu. Aga mitte mõrvar-hapu, mitte äädikhapu, vaid nagu vaarikhapu. Toormahla hapu.

Keskmaitse. Jeeeebus. Vaarikad seesamiõliga! Praetud seesamiseemnetes veeretatud vaarikas! See pole normaalne, aga oi-oi-oi kui lustlik!

Lõppmaitses seesamihulk suureneb. Kreisi! Huvitav, kas vaarikaseemned võivad mingi nipi läbi anda samasuguse nüansi?

Järelmekk. Kõrbenud seesam. Seesamitega täidetud vaarikas. Seesam-seesam, avane ja lase vaarikas vallale!

Kreisi, aga vanale Gambrinusele meeldib! Tõenäoliselt pole keegi kunagi seesamiseemnetega õlut teinud, ja selles kõnealuses ka pole, kuid palun proovige keegi seda katsetada! Jummmmmele pärast, ma ei tea, kuidas selline tajuhäire juhtus, aga hetkel tundub see maailmakõikseparemkombo! Hapu + vaarikas +  seesamiõli = mmmmmm

---

pilt isetehtud