Kaur (Veski, Eesti) pdl 0,33 l. alc 4,4 %vol. Liigimääratlus: passion weisse
Tootjainfot pole leida.
Väike lihtne pudel, tehniline sildike. Erkvalge vaht täidab üle poole klaasist ja püsib mõõdukalt. Õlle värvus - õrna uduvinega helekollane.
Aroom - oi! Passioooon! See hapukas puuviljane lõhn täidab hoobilt kogu toa, olles kirgas ja selgelt äratuntav. Lähedalt nuuskides lisandub küll veidi juba üleküpsemise käigus pruuniks tõmbuvat nüanssi, kuid see ei riku kraapsugi võrra head vau-efekti.
Esmamekk on kergepoolse kehaga ja lahmavalt mahlaselt hapu. Mitte happeliselt hapu-hapu, aga selline supermõnusalt ja karastavalt hapu ja suti magusakas. Keskmaitses tuleb siia juurde sedasama lõhnalõpust tuttavat üleküpsenud magusat nooti, kuid maitse on siiski väga selge, hea ja antud viljale omane. Lõppmaitses muutub kuivaks ja kriipsu ülemäära üleküpseks, pruunakasroheliseks ... aga kui sa vähegi oled toda viljakest söönud, siis saad aru kuskohast see tuleb ja annad andeks. Järelmekk muutub veidi vesiseks, kuid hapukas värskus jääb siiski põhisõnumiks.
Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-magusakas-hapu-mõrkjas-hapu buketiga ÜBERtaseme rüübe! Niiiiiii selgelt ja äratuntavalt passion-vilja maitselist jooki polegi vana Gambrinus vist saanud, kuigi selle viljaga on õllesid tehtud kümneid. Vahva, julge ja maitsev kraam ... kuid selle joomise eel oleks tungivalt soovitatav konkreetset puuvilja maitsta, et aru saada kõigist, ka veidi ehk häirivatest tahkudest.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment