Blue Monk Special Reserve

Blue Monk Special Reserve (Struise, Belgia) pdl 0,33 l. alc 10,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Belgian Strong Ale - Top 50" ja hinnang 98 punkti!!

Tootjainfo õnnestus leida kaude: "Blue Monk Special Reserve is a 10-percent alcohol by volume dark strong ale, aged in French oak barrels from Margaux, France, for three years. The beer is dark brown with a beige head that carries an aroma and bouquet of red wine, a fruity red wine close to currants and black cherries.
The beer is accentuated by malty caramel flavors with slight hints of smoke and chocolate. Fruity red elements coming from the aging in oak wine casks from Chateau Margaux, complement these flavors with light vanilla and wood tannins."

Väike lihtne pudel, sildil vitraazhina esitatud ikonostaaslikus palveasendis käsi. Tume kuldpruun sõrmepaksune vahukiht kaob üsna kiirel. Õlle värvus - kirkalt tume sügavpunane, praktiliselt mustjaspunane. 

Aroom. Ohh see mõjub juba meetri pealt hurvamavalt. Hämmastav, kuidas selle lõhnakoorma alt on kõigepealt tunda kirkalt hea vesi! Ploomid, kuivatatud kirsid, tumedad rosinad, tume rumm, kuumutatud tammepuu, poolkuivad viigimarjad ja veidi melassi. Niimoodi kõmab palvepomin, lohisedes priske munga sammude järel mööda pikki tühje koridore. Või on see hoopis üks teine mõmin, kuhupoole turd palvekuues taat kiirustab?

Esmamekk. See on raskepoole nagu tammine uks, mis hallihabemese mehe käe all lahti kigiseb. Ja siit see jumin siis kostuski - pika laual taga istub koos seltskond samamoodi riides mehi, läbisegi noori ja vanemaid, pikemaid ja lühemaid ... kuid kõik näost punetavad ja elurõõmsad.

Keskmaitse. Soojus valgub mööda keeli ja meeli nagu kaminasuust hoovav kuma ja vardas küpseva liha maksarõõmustav vine. Karameljas tihe mopp nõrgub mööda keerlevat hirvekintsu vaikselt sütele, täites ruumi magusa kirbusega ja pannes mehi igatsevaid pilke viskama. Kuid seni liigub peeker käest kätte ning järjekordne lõbus lugu viimaselt palverännult paneb laudkonna raksatavalt naerma. 

Lõppmaitse. Raskus ja kergus on ju üks ja seesama asi, kas pole? Hellalt kui last tõstab me hallhabe vaati, et kallata täis järjekordne peeker ... või no mis peeker, see pigem selline noorepoolne ämber, mis meeste vahel ringi liigub. Piduroa ootuses loobitakse põske kuivatatud datleid ja viigimarju ja põrutatakse jutu kinnituseks lahtise käega vastu lauda - sihukese hoobiga võiks väiksema härja tappa!

Järelmekk. Leelõukas küpsevast suurest käntsakast hakatakse lõikama laaste ja neid kausiga meestele ette andma. Pontsakad sõrmed krabavad liha, teises käes kergitatakse karikat, täis suuga hüütakse kiitust neitsi Maarjale ja kõigile teistele taevastele vägedele, kes seesinast tagasihoidlikku pruukosti lasksid vagade munkade ette jõuda. Nüüd ehk on jaksu järgmise palvekorrani vastu pidada.

Neste on see. Nektar õlle näol. Ja see, et tavalisele pürjelile võib taoline jook mõjuda kui õlle antipood, on sügavalt nende enda mure. Kokkuvõtteks aitab selleks korraks küll. Aamen!

------------

pilt isetehtud