Imperial Stout Coconut

Imperial Stout Coconut (Andersons, Eesti) pdl 0,33 l. alc 9,0 %vol. Liigimääratlust ei hakka isegi uuesti kirjutama, eks ole :)

Totojainfot pole

Väike lihtne pudel, tehnilise olekuga sildike.

Võeh, mis tökat pudelist klaasi roomab! Mustjas vaht muutub aegamisi lihtsalt pruuniks ja jääb siis jupiks ajaks ühele kohale.  Õlle värvusest pole ilmelt mõtet piiksugi teha.

Aroom on ausalt öeldes alguses vänge ... lausa veidi tärpentinine. Veidi seistes see esmane teravus kaob ja jääv alles üsna mahe kaneeliküpsise taoline magusus.

Esmamekk on bituumen! No raske ja tökatjas ja tihe noh. Ja magus-mõrkjas-melassine.

Keskmaits algab kui kaneelikook ja siiiiiiis .... sa püha tirlimps! KOOOOKOS! Sihandne kookos et karju appi! Suuur ja jäme ja jurakas. Pehme ja kreemine seejuures, no võta siis kinni, on ta siis jurakas või pehme. Juhme. Perukas.

Lõppmaitse mõjub kui mehesuurune kookosküpsis, mis on immutatud ploomiveinis ja siis kastetud šokolaadi. Siis pressis keegi hull kõigest kõnealusest välja mahlad ja nimetas selle õlleks. No on lollakas tegelane noh!

Järelmekk paneb kogu suuõõne õhetama soojas kookos-tules. Kas teadsid, et kookos-kiud, mis katavad pähklit, on tegelikult oivaline hakatusmaterjal? Mis pistmist sellel õllega on? Ah ma ei tea. No lihtsalt targutada on kah mõnikord mõnus.

Roiutavalt raske kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja naftataolise paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-KOOKOSELINE-mõrkjas-magusaka buketiga Ebanormaalne rüübe. Ilmselt tuleks öelda "mega", kuid hetkel häirib see esmane teravus. Eks säänne jook peaks enne aasta-paar tihenema kui teda publikuga tutvustada.
------------------
pilt isetehtud