Eestis on kõigi pruulikodade ja maaletoojate peale kokku ehk kaks-ja-pool müügimeest. Ülejäänud on aidamehed. Noh sihukesed tegelased, kes on sulle nõus kaupa väljastama, kui sa seda väga tahad. Enne aga vaatavad sind tükk aega umbuskliku pilguga, siis otsivad rüü voltide vahel ohates piraka võtmekimbu, keeravad kräginal aidaukse lahti ja siis ütlevad ilmselge kahjutundega: "Noh vali siis välja mis sa tahad, olgu seekord pealegi!"
Muidugi on see kerge kunstiline liialdus, kuid siiski vaid kerge. Müügimees (või -naine, aga ärge praegu selle külge takerduge, eks!) on see tegelane, keda sa kohtad supermarketi fuajees, proovides sulle pinsisammast käigu pealt jala külge siduda. Või siis too lahedalt tüütu taat turuleti taga, kes üritab sulle poole kilo asemel ikka kilo kurke sokutada. Või kuidas selles Sügise filmis oligi, et "paneme ikka kolm suhkrukringlit".
Kõigi õllekontorite hulgas on vist vaid üks, kes viitsib ise torkida ja teavitada. "Näe, meil on nüüd sihuke uus asi! Ja järsku on varasemast valikust ka midagi juurde vaja?" Ülejäänute, sh ka kohalike pruulikodade juures on kõik need, kelle palgale võetud müügi-inimese sees on seda PÄRIS müügimeest parimal juhul 0,25 kohaga. Või siis veelgi vähem.
Alguses viitsis omanik ise jaurata ja pakkuda ja müüa. Hiljem, kui asi juba veidi paremini liikuma hakkas, palgati selleks omaette inimene või - mis veel hullem - mõni teine firma. Uskuge vana Gambrinuse kogemust, ei ole hullemat edasimüüjat kui mõni ettevõte, kes müüb peaasjalikult enda poolt maaletoodatavat kraami ja siis on nõus sinu kaupa kah turundama. Halligi ta'i turunda, enamasti ei viitsi isegi sortimenti endale selgeks teha, tüüpilised on olukorrad, kus kuude kaupa ei anta lõppmüüjatele teadagi, et midagi on valikus muutunud.
Eesti turg on väike. Rikkaks ei saa siin keegi. Aga edukamaks osutub see, kes päriselt ise müüb, mitte ei piirdu fraasiga: "aga me ju saatsime teile meili!". Tuleb leida kanal ja meetod. Viia kohale näidised lõppeks - sellest on aga praktiliselt kõik loobunud.
Mis on siis kogu selle loo moraal? Aaa ei olegi mingit moraali. Lihtsalt mõned aja jooksul kristalliseerunud tähelepanekud ning hiljutised nükked. Mõtlesin et ütlen need välja, järsku on kellelgi neist kasu.
Esiteks lihtsalt kõlksus kokku kaks asja. Ühelt poolt kunde küsis, kas teil "selle pruulikoja" õllesid polegi sees? Ei ole, kuna nad pole isegi pakkunud. Ja teisalt ilmutas üks teine tore pruulikoda kuulutuse, milles otsitakse "sädemega müügi-inimest".
Teiseks on Eesti üks kuramuse väike koht. Lõppmüüjaid on väike arv. Nendega võiks suhelda ise ja otse. Nagu ütles üks hea inimene (aga sama mõnusalt laisk kui kõik teised): "las mu klient ütleb mulle "ei", mitte ma ise".
---
pilt võetud siit
No comments:
Post a Comment