Kui see jook esmalt turule tuli 2017.a, siis kirjeldasin seda ning olin üsna kriitiline. Nüüd kuulsin et jook on taas lettidel ja saab kiidusõnu - seega tuleb teha võrdlus.
Pudel ja silt on sama edevad kui toona. Vahtu tekib mitu korda rohkem, kuid on sama püsiv. Õlle värvus on tublisti tumedam, toonasest tumepunasest on saanud punakas-must.
Aroom on kordades intensiivsem, röstisem ja leivasem (toona: "Aroom on üllatavalt nõrk - imperial stoudile pretendeeriva joogi kohta pea olematu. Jah, väga hea vesi on tunda ... ja veidi ka punaseid rosinaid, kuid see on ka kõik")
Maitse - no täiesti teine lugu! Röstine, tummine, heas maitsetasakaalus (toona: "kehatu, metalne, hapukas, rosinane")
Kokkuvõte - see on täiesti teine õlu! See pole küll kindlasti mitte midagi super ega ülivõrdelist (seda enam et 7-kraadine jook on juba olemuselt vaid impsi alumist otsa riivav), kuid igatahes pole mul nüüdsele versioonile ühtegi pretensiooni (toona: "Mõhh. Mis nüüd siis kokkuvõtteks öelda? Masstoodetud kraami kohta pole ju laita. Võttes lihtsalt jooki ilma sildile vaatamata - noh juua kannatab seda kraami täiesti kenasti. Aga vaata kui sa lähened talle kui imperial stoudile ... ja veel kolmekordsele "imperial extra double" versioonile, siis saad sa kolmekordselt petta. Keskpärane kergepoolne stoudike, mis kaldub isegi kergelt laagerõllede dunkelite peaskonna poole. Mõhh nohh.")
Nüüd ei ole "mõhh", on VÄGA HEA TASEME rüübe. Lihtsalt oma stiili ja eesmärgi kohta liiga lahja, et olla veenev, aga see on juba tootja enesepiirang.
---
ei ole saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment