Celia Dark

Celia Dark (Žatecký, Tšehhi) pdl 0,5 l. alc 5,7 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Dunkel/Tmavý" ja hinnang 29 punkti.

Tootjainfo (läbi guugeltõlke): "Beer CELIA DARK is a special dark lager, brewed from Saaz water, barley Czech, Bavarian, color and caramel malt and Saaz hops. The alcohol content is 5.7 vol.%, The concentration of original wort is 14.60%. Values measured gluten certified laboratories are less than 0.5 mg / 100 ml, ie well below the standards set as gluten Czech Republic and the European Union.
Special boiling process was driven by a deep dark brown color and taste that will surprise its soft power and balanced bitterness. Rich creamy foam and taste fullness illustrates the overall refined impression that after drinking this drink remains.
Type of beer: Dark special beer without gluten"

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, kena lõikega must-kuldne sildikujundus. Valge vahukiht täidab ligi pool klaasist ja püsib mõnda aega. Õlle värvus - kirkalt tume-ruske. Aroom on äärmiselt nõrk, keeerge karamell ja hea fantaasia korral ka õrn kohvine vine.

Esmamekk on keskmise kehaga ja üsna jõuliselt magus ... lausa kaljalik. Keskmaitse on mõrkjas-magusakas, pähkline ja leivane. Lõppmaitse meenutab röstleiba, millele on puistatud veidi fariinsuhkrut. Järelmaitse on ausalt öeldes lausa mõnus, vähese ploomise puudutusega ning vürtsikas ja karamelline mekk püsib päris kaua.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magusakas-mõrkjas-magusakas-vürtsika buketiga HEA taseme rüübe! Keskmisest dunkelist ... noh kas ta nüüd just parem on, üsna samamoodi magusakas, kuid igatahes mitte kriipsugi halvem. Ja gluteenivabade õllede enamasti üsna maitsevabas pesakonnas on see siin üks meeldiv erand! Pakkuda nt frititud suvikõrvitsa-kaerahelbe pallikestega.

---------

pilt isetehtud

Celia

Celia (Žatecký, Tšehhi) pdl 0,5 l. alc 4,5 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Czech Pilsner (Světlý)" ja hinnang 9 punkti.

Tootjainfo (läbi guugeltõlke): "Glutenfree beer. CELIA - gluten-free beer was made on the basis of the technical solutions of the Research Institute of Brewing and Malting in Prague, the subject of which is the process of producing beer for people with celiac disease and those who must follow a gluten-free diet. For the production of beer using exactly the same ingredients as conventional for the production of Czech beer: water, barley malt and Zatec hops.
Gluten content in beer Celite is a threshold below 0.5 mg / 100 ml. Unique to this beer is the fact that you have the full features of a typical Czech lager, which include rich white foam, golden color, pleasant malt aroma, refreshing tang drinks, harmony of flavors in which it is aligned initial sweetness with lingering bitterness delicious. It is therefore guaranteed taste conventional pale ale type Czech lager. "

Keskmist kasvu pikakaelaline pudel, kena lõikega valge-kuldne sildikujundus. Erkvalge vaht täidab kolmandiku klaasist, kuid pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. Aroom on ... ummm ... ausalt öeldes odava laagerõlle taoline. Hapukas ja murune, lihtne ja üsna ilmetu.

Esmamekk on keskmisest kergema kehaga ja üsna intensiivselt magusakas-hapukas. Keskmaitse põhitooniks jääb hapukas, sellele lisandub sedasorti odavat mõrkjust, mille puhul eeldad humalaessentsi kasutamist. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas. Järelmekk kaob üsna kiirelt ja järsult.

Keskmisest kergema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, magusakas-hapukas-mõrkja buketiga igav rüübe. Halb ta ju pole, aga täielikult "mehh", mille ainuke väärtus on gluteenivabadus. Üsna mõtetu massõlu.

-------------

pilt isetehtud

Pime ÖÖ PX (2017)

Pime ÖÖ PX (2017) (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 13,9 vol%

Kogu nö tehniline info on ju sama, kuid - no kas poleks mõtet panna kirja sildile aastakäik ja/või luua uus RB kanne??? Kui iga tegu on erinev - ja ta ju on erinev - siis las olla ka hinnangud erinevad, või on see halb mõte?

2015.a kirjelduse leiab siit. Praegusel versioonil on vahtu ehk tibake rohkem ning see püsib kröömike kauem. Värvus pole mõistagi muutunud.

Maitse osas asendavad sõnu emotsioonid. Ja need on VÕIMSAD emotsioonid. Kui õlledel on olemas oma Valhalla, siis see on see on SEE! Oitaevas. Oipõrgu. Õikõiksus, luksus, õndsus ja nautlus.

Kas keegi oskab mulle öelda, miks ei võiks sellel sildil olla kirjas "liköör"? Ja hoiatus, et taoline jook muudab su maailma, kui varem pole luksusõlledega kokku puutunud. 

Õppevahend, näitlikustamaks, mis eristab väärtõlut populaarsest. Luksust tarbekaubast. Tipprestorani sööklast. Autot masinast. Kui on üks asi, mille poolest Põhjala on seni kõigist teistest uue-laine-pruulikodadest mäekõrguselt ees, siis selleks on vaadihoidised. Seni. Vana Gambrinus teab et seegi muutub ... kuid oh osakem nautida hetke! 

-------

pilt isetehtud

McEwan’s Champion

McEwan’s Champion (Charles Wells, UK) pdl 0,5 l. alc 7,3 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Scotch Ale" ja hinnang 56 punkti.

Tootjainfo: "First impressions are of a sweet and fruity beer. But this delicate taste belies its power. As you fully get to know its intense flavours you’ll realise this is a very strong, dark and traditional ale."

Keskmist kasvu reljeefkirjadega proofilpudel, sildil keegi kenitlev aadlimees. Kreemikat karva vaht täidab pool klaasist, olles väga tihe ja kauakestev, lisaboonusena jääb klaasiseintele tihe vahupits. Õlle värvus - kirkalt punakaspruun. Aroom on magusakas, karamelline, veidi pähkline ... ja miskipärast lavendliseepi õrnalt meenutav?!?

Esmamekk on raskepoolse kehaga ja magusakas-mõrkjas. Keskmaitses muutub mõrkjas toon domineerivaks, kuid magus, suisa veidi kleepjas, pähklikaramelli ja kohvi-kaneeliküpsist meenutav taust muutub samavõrra tugevamaks. Lõppmaitse liidab jätkuvale mõrkja ja magusa maavõistlusele ka hapuka, pohlade ja pihlakate seguse tooni ... või mis tooni, hiiglase, sest ka kaks peatooni on üle-elusuurused. Järelmaitse muutub veidi leebemaks, gigantide võitlus taandub tavapärasemale šoti-eililikule tasemele.

Raskepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja siidise paletiga, magusakas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkja buketiga Võimas rüübe ... veidi ülepingutatultki võimas. Šoti eili karamelline magusmõrkjus on mingi nipiga peaaegu-et-ruutu tõstetud. Siia kõrvale võiks proovida röstitud kohviuba pakkuda. 

------------

pilt isetehtud

Moosikeldri saladus

Moosikeldri saladus (Manilaiu, Eesti) pdl 0,75 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: hapu punane

Tootjainfo: "Nisuporteri ja lambic-tüüpi õlle blend, millesse millesse on ka mõni kirss sisse sattunud. Koostis: odra- ja nisulinnased, humalad, kirsid."

Kopsakas pudel, tehnilise olekuga sildike. Kollakas vaht täidab pool klaasi ning püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaik. Happeline aroom kõditab juba kaugelt ninasõõrmeid, lähemalt nuhutades meenub küll moosikelder, kuid selle puust lauad on veidi niiskust/kirsikompotti näinud ja ilmselt ka kunagi hallitanud, see lõhn pole enam värske, kuid samas siiski meeldiv.

Esmamekk on keskmise kehaga ja mõõdukalt hapukas. Keskmaitse on tuhmilt hapukas-mõrkjas, lahtiselt mõnda aega seisnud vaarika-toormahla taoline ... vaat selline mekk, kui vaarikaseemned hammaste vahel katki litsuda. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas, hapukate äärtega ... aurutatud kirsid ... sellised tuhmivõitu, kuid siiski nii meeldivad ja ikkagi äratuntavalt kirsid. Järelmekk jääb pikalt mõõduka vürtsisusega õhetama, meenutades kõiki kokkupuuteid kirsside, kreekide ja muude ploomidega.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Omamoodi veider, kuid siiski hea rüübe. Nii vähene kirsside lisamine jätab kuidagi tuhmi ja tuima mulje nagu liiga vesine morss ... kuid samas see mõnusal happeline üldtoon muudab kraami siiski kergelt joodavaks. Sihukest sorti hea asi, mille järele igatsema ei jää, kuid kui kätte juhtub, siis tarbid ikka.
-------
pilt isetehtud

OKO

OKO (Moe, Eesti) pdl 0,375 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: "belgian ale", RB ei tunne jooki

Tootjainfo: "Värskendava happesuse ja kergelt mõrkja mekiga belgian ale tüüpi käsitööõlu. Pruulitud loodusliku karstiveega."

Keskmist kasvu pudel, tehnilise olekuga ent elegantne sildike, kork-korki ohjab traatkinnis. Kollaka varjundiga vaht täidab üle poole klaasist, kuid vajub suhteliselt ruttu ära. Õlle värvus - hämuselt kuldne. Aroom on magusakas, puuviljane, vähese hapuka kõrvaltooniga - täpselt nii nagu ühelt belglaselt ootakski ... no ehk veidi biskviitsema tooniga, aga ikkagi sobilik.

Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-vürtsikas. Keskmaitse on intensiivselt magusakas-mõrkjas, ehk veidi agressiivnegi, sellist maitse-innukust poleks oodanud. Lõppmaitse liigub taas hapukas-vürtsikasse skaala-otsa, keelekülgi väntsutab see suti kirbusse kalduv maitsetihedus päris korralikult, meenutades veidi triple-tüüpi tegijaid. Järelmekk üllatab üsna konkreetse mõrkja, kuid väga värske jäljega keelepärale.

Keskmise kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-vürtsikas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga Übertasandi rüübe! Selgelt äratuntav belglane, ehk vaid veidi aktiiv-agressiivsem kui enamik sealmaal tehtud selle tasandi eilikesi. Pakkuda koos grillitud ananassiga.
-----------
pilt isetehtud

Red Robot DIPA

Red Robot DIPA (Brewski, Rootsi) pdl 0,33 l. alc 7,9 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Imperial IPA" ja hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo: "Charming and cute as they are, the capabilities and intelligence of “emotional” robots are still very limited. They don't have feelings and are simply programmed to detect emotions and respond accordingly. But things are set to change very rapidly and they just learned how to give robot hugs. So lets enjoy a hug from this little red robot with lots of love, passion and pineapple"

Väike lihtne pudel. Sildil ... noh punane robot armastuse, passion-vilja ja apelsiniga :) Valge sõrmepaksune vahukiht pole küll kuigi püsiv, kuid haagib end kenasti klaasiseintele. Õlle värvus on tublisti hägune ... kas siis ilmselt jälle NE DIPA?

Aroom ... dinng-donng ... oiii kui palju puuvilju! Ananass on suisa niiii suur et lööb ninast läbi kuklani, passion-vilja äratundmisega on veidi raskusi. MAHLANE! Väga mahlane, oipaganakuimahlane. 

Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja mahlaselt mõrkjas-hapukas, troopiline ja lustlik nagu lutsukivi veepinnal kahekümneteist ringi lupsates. Keskmaitse ... jessstas ... no kas saab veeeeeel puuviljasemat õlut välja mõelda, ma küsin, mh-ah? Hapukas, magusakas ja värske-värske-värske.

Lõppmaitse paneb kühvliga apelsine mahlapressi vahele ja kallab ananassimahla sinna otsa ... noh et kui on juba mahlane, siis olgu ikka kohe topelt! Järelmekk kõditab keelekülgi tubli annuse vürtsika sirinaga, kobrutab keelepäral mõrkja greibise kosena ja kosutab kurgulage hapukas-mõrkja punase apelsini lonksuga.

Keskmisest raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, mõrkjas-hapukas-mõrkjas-magusakas-vürtsikas-mõrkjas-hapuka buketiga ÜBERTASANDI RÜÜBE! Moodsa uus-inglise-IPA topeltversioon, mille mahlasuse vastu on raske midagi samaväärset vastu panna. Poisid-tüdrukud õllelembid, seda te lihtsalt peate järgi proovima ... sihukest armumisväärset mahlapunni kohtab harva.

-----------

pilt isetehtud