Moosikeldri saladus (Manilaiu, Eesti) pdl 0,75 l. alc 6,7 %vol. Liigimääratlus: hapu punaneTootjainfo: "Nisuporteri ja lambic-tüüpi õlle blend, millesse millesse on ka mõni kirss sisse sattunud. Koostis: odra- ja nisulinnased, humalad, kirsid."
Kopsakas pudel, tehnilise olekuga sildike. Kollakas vaht täidab pool klaasi ning püsib väga kaua. Õlle värvus - kirkalt punakas merevaik. Happeline aroom kõditab juba kaugelt ninasõõrmeid, lähemalt nuhutades meenub küll moosikelder, kuid selle puust lauad on veidi niiskust/kirsikompotti näinud ja ilmselt ka kunagi hallitanud, see lõhn pole enam värske, kuid samas siiski meeldiv.
Esmamekk on keskmise kehaga ja mõõdukalt hapukas. Keskmaitse on tuhmilt hapukas-mõrkjas, lahtiselt mõnda aega seisnud vaarika-toormahla taoline ... vaat selline mekk, kui vaarikaseemned hammaste vahel katki litsuda. Lõppmaitse on mõrkjas-magusakas, hapukate äärtega ... aurutatud kirsid ... sellised tuhmivõitu, kuid siiski nii meeldivad ja ikkagi äratuntavalt kirsid. Järelmekk jääb pikalt mõõduka vürtsisusega õhetama, meenutades kõiki kokkupuuteid kirsside, kreekide ja muude ploomidega.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, hapukas-mõrkjas-hapukas-magusakas-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga Omamoodi veider, kuid siiski hea rüübe. Nii vähene kirsside lisamine jätab kuidagi tuhmi ja tuima mulje nagu liiga vesine morss ... kuid samas see mõnusal happeline üldtoon muudab kraami siiski kergelt joodavaks. Sihukest sorti hea asi, mille järele igatsema ei jää, kuid kui kätte juhtub, siis tarbid ikka.
-------
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment