Õlleturism on meie kandis seni veel lapsekingades. Võrreldes vanade õllekultuuriga riikidega nagu Saksamaa, Belgia jne teeb veiniturismiga võrreldav valdkond siin alles esimesi samme.Selle olukorra positiivsele poolele jääb see, et pruulmeistrid on seni veel enamasti valmis ise tegema pruulikodade tutvustusi ning õhinal seletama iga õlle kohta, eriti kui küsijateks tõsised entusiastid, mitte üldhuvi-turistid. Negatiivne pool - pruulikodade juures pole veel välja kujunenud degusteerimis-ruumide tava ning ekskursiooni tase sõltub paljude juhuste kokkulangemisest.
Kui Eesti pruulikodasid me siiski enam-vähem tunneme, siis naabruskonnas toimuv jääb üsna ähmaseks. Näiteks Lätis erineb õllemaastik Eesti omast kardinaalselt - sisuliselt tegutseb seal kaks-pool arvestatava tasemega uue laine pruulikoda ja Riia linnaski on vaid kaks väärtõlledele keskenduvat pesa. Kuid ka siin peitub positiivne pool - need punktid saab katta kenasti ühepäevase tripiga.
Vana Gambrinus võttis kätte ja tegi väikese sõpruskonnaga esimese tripi ära ning oskab soovitada. Laupäeva hommikul välja sõites jõuab pühapäeva pärastlõunal kenasti tagasi ja kõik on õnnelikud :)
Kui kõike seda lugedes tekkis mõte, et võiks ka selle tripi läbi teha, siis võta ühendust tartugambrinus@gmail.com ja vaatame, kuidas saame teineteisele abiks olla. Lisaks Lätile on veel palju kohti, mida avastada, kuid alustada tasub ikka naabritest!
---
pilt on illustratiivne, väikese ülevaate tripil toimunust saab aga siit.
No comments:
Post a Comment