Tootjainfo: "Westvleteren Blond is the basic beer for the monks’ own consumption, since 1999, when the former 6° dark ale (red cap) was finally discarded, after the 4° had already gone that path."
Legendaarne pudel, millel puudub silt ja kogu vähene info on ainult korgil. Erkvage vaht täidab 3/4 klaasist ja püsib ülimalt kaua. Õlle värvus - õrna uduvinega kollane. Aroom on ülileebe ... õõõõõõrn karamelline vine libiseb tasahilju sõõrmetesse nagu kevadõhk kartulikoopasse.
Esmamekk on keskmise kehaga ja magusakas-karamelline. Keskmaitse muutub mõrkjamaks ja täidlasemaks, kommisuhkrune karamell saab endale kõrvale ka leivaliku-sepikulise pehme teraviljase noodi.
Lõppmaitse - ojaaaaa - nagu uus lehekülg oleks keeratud. Leebe-karamellise sissejuhatuse järel ärkavad üles belgialikud vürtsikad fanfaarid ning aknast valgub sisse kuivatatud virsikuid. Lõppmaitse lükkad aga kuld-karamellised tiivad laiali ning haarab ühte kotkaküünisted koiva vahele barbarissmarjade kausikese, teise aga nelkidega pikitud datlid koos kimbu pärnaõitega.
Keskmisest veidi raskema kehaga, tugevalt karboniseerunud paletiga, magus-mõrkjas-magus-vürtikas-magus-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga ÜBERtaseme rüübe. Mõnusal muutuva olemusega, alguses vaikse palvusena alustav, kuid võimsa kirikukooriga lõpetav. Belgia klassika selle nauditavaimal moel
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment