Tootjainfo: "Linnased: pale ale, melanioidin, Red Ale, Crystal 330. Humalad: Hallertau, Magnum, East Kent, Goldings. Pärm: SafBrew S-33. Muud toorained: mustad sõstrad, suhkur, laktoos"
Sale kääniskorgiga pudel, lihtne kuid esteetiline ja infoküllane kujundus. Kollane vaht täidab poole klaasist, püsides vägagi kaua ja haakudes tublisti ka klaasiseintele - see pole odraveinide puhul kuigi tavaline. Õlle värvus - õrna uduvinega punakaspruun. Aroom - mõnusalt ja rõhkelt marjaküllane, magus-hapukas, veidi ülelüpsenud ja juba mahavarisenud sõstraid ja pihlakaid meenutav, koduveinilik.
Esmamekk - üllatavalt mitte-raske kehaga ja kummastavalt ning lõhnaga vastuoluliselt mage-hapukas. Keskaitse värvub vaid veidi magusamaks, lisandub aga tublisti sõstrakestalist parkivust. Lõppmaitse - magus-mõru, külmkuivatatud pohlade ja jõhvikate segu ülekuivanud tumeda rosinaga. Järelmekk - veiniviinamari koos kui-parkiva arooniaga.
Keskmise kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapukas-magusakas-magus-mõru-hapuka buketiga VAU-efektiga kraam. Vana Gambrinuse keelele satub kuiv odravein ilmselt vist alles teist korda, samas on siin väga tugev ja rõhutatud marjane pool suisa esikohal, õllest endast tugevalt eespool. Tavatu, meeldejääv ning veidi vastuoluline - aga igatahes emotsioonipakkuv!
---
ei ole saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment