Olen seda jooki hinnanud 11 aastat tagasi ning endal on põnev vaadata, et kuidas on võrdlus toonase kirjeldusega.
Väike lihtne pudel, koja tavakujundus seekord kollasel foonil. Pruunakas vaht täidab üle poole klaasist, kuid on hõredapoolne ja mitte väga püsiv. Õlle värvus - õrna uduvinega punakaspruun.
Aroom - kui toona ütlesin: "Lõhn tundub õrnalt pärmine, karameljas ja linnaseline, õrnalt puuviljane ... heledate rosinate moodi.", siis nüüd tean, et see on hoopis mitte linnaste, vaid belgia tumeda kommisuhkru lõhn, aga muu peab paika
Esmamekk on keskmise kehaga ja hapukas-karamelline. Keskmaitse - kordan osaliselt eelmist kirjeldust: "tihke rosinase mekiga". Lõppmaitse - senini peab paika võrdlus rumikoogiga. Järelmekk: jällegi taaskasutan "belgia pärmile iseloomulik mesisevõitu kihelus ja kuivavõitu veinisus"
Vana Gambrinuse rõõm on suur, et 11 aastat tagasi,üsna oma heade õllede teekonna algul, oskasin tunda enam-vähem samu maitseaistinguid. Nüüdseks on muidugi laiem foon oluliselt rikkalikum ja selle baasil võin väita - tegemist on dubbel-stiili väga hea esindajaga, puhas klassika!
---
veidi saadaval
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment