Õllemaailma sees on vähemalt kaks eraldi maailma. Üks on nö keskmise õlletarbija ja teine "gurmaanide", "ekspertide" või muidu wannabede maailm ... mida iganes need viimased terminid ka ei tähendaks.Esimest maailma peegeldavad halastamatud turustusnumbrid. Õlletehaste ja -markide edetabel, mida reastatakse turuosa suuruse ja läbimüüginumbrite järgi. See, mis erutab müügiosakondi ja aktsionäre. Sest siin on taga käive ja seega raha. Suur raha.
Teist maailma peegeldab mh siinsamas blogis läbi viidud küsitlus. See on õllenautlejate siiras hinnang, läbisegi teadvustamata protestikäitumisega. Lisaks veidike (kolka-)patriotismi ja mõtlematust. Õilsalt öeldes: gurmaanide ekspertarvamus. See, mis võib äärmisel juhul huvi pakkuda pruulmeistrile ja omanikule.
Kui vaadata küsitluse tulemusi, siis saab välja tuua nii seaduspärasid kui arusaamatusi. Suurim Eesti pinnal tegutsev õlletootja sai kõige vähem hääli ja väiketootjad said rohkem - kõnekas seaduspära. On nüüd süüdi Saku toodangu tegelik tase või lihtsalt hääletajate protest, ei tea. Sillamäe paremuselt teine koht on aga ilmne arusaamatus - oletan et enamik Eesti elanikke pole selle toodangut maitstagi saanud, adekvaatsest hindamisest rääkimata (ehkki õlu ise on neil ju väga hea!).
Mida saab siit aga järeldada? Esiteks - väiketootjad peaks end aktiivsemalt pakkuma, küllap nende tooteid ostetaks. Teiseks - õlletootjaid on ilmselgelt vähem kui turu teadlikum segment seda ootaks ... nad on valmis toetama isegi seda mida ei tunne. Kolmandaks - suurim tootja peab midagi oma imagoga ette võtma.
Mis aga puutub (kolka-)patriotismi, siis Tartu tehasega on kõik korras ;)
Ma olen sellest tulemusest täielikus hämmingus. Üritan aru saada, kas hääletati kodukoha patriotismi või tõesti õllede headuse alusel. Kui see teine variant, siis kas üldise keskmise või pigem meeldivamate õllede vahel. Minu loogika ütleb, et käärid "Eesti" 3 suurima õlletootja vahel ei saa kuidagi nii suured olla. Ja ei ma ei ürita öelda, et Gambrinus tegi sohki, seda ma ei usu isegi unes mitte :). Aga minu väike anlüüs (arutlege vastu ehk saame koos targemaks):
ReplyDeleteA Le Coq- Porter, Chocolate Porter, Jõuluporter, mingil määral ehk ka Tõmmu Hiid on vast nende kõige õnnestunumad tooted mis neil tootmises on. Mitte ühtegi "heledat" õlut?! Mis juhtus rohkem/vähem potensiaalikate "English Ale", "Vürtsporteri", "Special Stout" ja kasvõi "Organic" õludega? Ma pean au andma ALC, et nad julgevad katsetada, aga need katsetused lõppevad tavaliselt kiiremini, kui nad alata jõuavad. Ja see, et neil ei ole reaalselt mitte ühtegi korraliku laager tüüpi õlut on suur pind nende silmas.
Viru- Julgen väita, et parim asi mida Viru oma ajaloos on teinud on Pärnu ära ostmine. Viru suurimaks miinuseks (hoolimata nende tublidest püüdlustest) on vesi. Mineraalide ja rauarikas Virumaa vesi nõuab erikohtlemist. Jätan välja Pulsid ja jõuan järeldusele, et ainus Viru õlu mida ma julgen soovitada on Wiru Palmse. Viru potensiaal on tohutu, kui nad vaid viitsiksid/tahaksid.
Saku- neil on 2 väga tugevat õlut Hele ja Tume. Jõuluportereid ma kahjuks siia lisada ei saa, sest need on tehtud Aldarises. Kuid mida ma julgen lisada on nende Mõdu. Hele ja Tume on meie turul olnud väga kaua. Ja hoolimata, et ka neil on eksisteerinud väikseid kvaliteedikõikumisi tean ma alati mida ma sealt pudelist saan. Valge, Klassik, Abbey on olnud vähem/rohkem potensiaalikad õlud, mis sarnaselt A Le Coq'i huvitavatele õlledele on turult liiga kiiresti kadunud.
Loodetavasti on pilt meie õllemaastikul muutumas. Mitte niivõrd sisse veetava import õlle suhtes, kuivõrd meie oma väikestee hobipruulijate poolt.
Tartu tehase toodangus on siiski vähemalt üks korralik hele õlu - Alexander (mitte Leedus tehtud Alexander Suur!)
ReplyDeleteViru veest oleks sobilik teha stoute ja ehk ka eile ... viimaseid nad vähemalt katsetavad.
Kuidas ja miks sai aga nii häid tulemusi nt Karksi? Tema eripruul on küll hea, aga kõikuva kvaliteediga. Olen kindel, et enamiku jaoks on see ikkagi tundmatu mark ja tema poolt hääletamisel valiti nö "väikseima pahe" põhimõttest lähtudes.
Aga jah, hämminguks on põhjust. Sellise tulemuse võib rahulikult kas prügikasti visata (kuna on nii ebaadekvaatne) või siis proovida mõtestada. Kuid see viimane on keeruline.
Ja Gambrinus ei teinud sohki. Isegi ei tea, kuidas seda blogspot küsitlusmootoriga teha saaks;)
Nojah. Ilmselt on selle küsimustiku sääraseks kujunemiseks peamine põhjus hoopis selles, et seda blogi loevad ja külastavad ikka need, kes on päriselt huvitatud õllekultuurist ja sellega kaasnevast. Olen minagi arvuka maitsmise tulemusel leidnud, et õlu on ikka paganama põnev jook.
ReplyDeleteSeda öeldes tunnistan samas päris tõsimeeli ja ausalt, et vastuseks küsimusele "milline neist on minu esimene eelistus", valisin mina A. le Coq-i. Võimalik, et teistsugune küsimuse püstitus oleks andud teistsugused tulemused. Mina isiklikult naudingi täiesti ausalt kõige rohkem kõige lihtsamat ja tavalisemat A. le Coq Premiumi, eelistades vaadist valatud varianti igasugusele kaasaskantavale. Kahtlemata on igasugu huvitavaid ja sageli ka häid õlletüüpe ja -marke siin-seal saada, eesotsas Gambrinuse õllepoega, kuid kui peaks tulema maailmalõpp ja ma peaksin valima ühe konkreetse õlletehase, kelle toodang maailmas ainsana säiliks, valiksin A. le Coq-i.
Võta siis kinni, kas see on alateadvuslik kolkapatriotism, minu isiklik võhiklikkus või siiras sümpaatia konkreetse õllemargi suhtes, kuid mulle ei meeldi endale ja teisetele valetada.