Kena reljeefornamendiga pudeli silt jätab lakoonilise, aga üsna hea mulje. Helevalge kahesõrmene vaht kaob üsna kiirelt, kuid jätab klaasi seintele ilusad jäljed. Õlle värvus - kahvatukollane.
Aroom on õllel nõrk, kuid teravalt on tunda toores üldtoon, milles kahvatute linnastega koos tajud alkoholi. Vesisevõitu esmamaitse muutub üle keele voolates üsna meeldivalt linnaseliseks, kuid jällegi häirib toorus ... ilmselt vähese laagerdumise viga. Järelmaitses domineerib rämedavõitu toores alkoholine üldtoon, mis matab isegi vaikselt ilmuva humalanoodi.
Üldmulje - kerge kehaga, isegi vesise olekuga, kuid liiga vähe laagerdunud bock-tüüpi õlu. Sellel oleks potentsiaali, kui ta saaks veel kolm-neli kuud laagerduda.
---------
pilt tootja lehelt
Ka mulle tundus, et see õlle on jäänud "poolikuks". Ja see tekitab küsimusi. Kui sa tuled välja kange õluga, mis on väga kenas pakendis ja sihtgrupiks on pigem mitte asotsiaalne seltskond, siis miks teha poolik toode?
ReplyDeletepõhjuseks on kannatamatus? kiire käibevahendite vajadus?
ReplyDeletevõi siis ikkagi puudulik arusaam väärtõllest kui kontseptsioonist?
Pigem vast see teine. Ja võimalik ka, et ka mõte, mida me siis tegelikult teha tahame oli puudulik. Üllast ideest sai ilmselt selline "President 8" klaaspudelis. Kahjuks :(
ReplyDeleteMuideks meenus, et ka Sakul oli omal ajal "Strong" nimega õlle. Saku Originaal Strong vist.
eks ta ole jah sihtgrupi valikus. kas toode on elitaarne ja kvaliteetne või siis laiatarbekas. kahte korraga ei saa. nišiõlut palju müüa pole võimalik (enamasti).
ReplyDelete