Grimbergen Blonde (Alken-Maes). pdl 0,25 l. alc 6,7%. liigimääratlus - Belgia hele ale.Mõnusalt nipline pudelike kauni disaini (ja vähemalt sama kauni veebidisainiga). Kahesõrmene erkvalge vahukiht on keskmise mulli ja püsivusega. Õlle värvus - kirkalt kuldkollane.
Aroom mõjub nõrgalt linnaselise ja pärmisena, tunda on heledate viinamarjade magushapukas toon ja biskviidine põhi ... justkui nuusiks värsket rosinakeeksi :) Esmamaitse on puuviljane, edasine pilt muutub aga kreemikamaks ja siidisemaks. Tõeline puuviljaveinine maitseelamus valgub üle suu, jättes kergelt alkoholist õhetava, aga siiski pehme ja meeldiva järelmaitse. Vaniljene vahukoor, mis katab pirni-õuna-viinamarjast õhulist suupistet. Täiuslikust maitsebalansist jääb puudu vaid mõni mõrkjas noodike ... kuid ikkagi on tegu väga mõnusa rüüpega
pilt siit
----------
Grimbergen Blanche (Alken-Maes). pdl 0,25 l. alc 6%. liigimääratlus - nisuõlu. õigemini peaks küll ütlema - poolnisuõlu, sest pruulises on kasutatud nii nisu kui odralinnaseid.Tihe klaarvalge vahukiht plõgiseb jõuliselt, kuid püsib samamoodi. Õlle värv - piimjalt helekollane. Lõhnas on nii nisu hapukust kui odra maalähedust ... ja siis veel midagi veidrat ... singile iseloomulikku ... kindlasti on see koriander, kuid midagi veel, mida ei suuda kohe tabada.
Esmamaitse tuleb kohale pehme, heffe-weisseliku paituse ja koriandritervitusega. Keskmises maitses ujutab keele üle jällegi see kummaline vürtsisega, kuid lõpuks domineerib selge ja puhas koriander. Üldpilt väga pehme, kreemjas ja samas mahlane.
pilt siit
--------
Grimbergen Ambreest olen varem kirjutanud siin
Grimbergen on üks hea näide globaliseerumisest jn brändingust.
ReplyDeleteAlgselt kuulus see kaubamärk ja retsept pisikesele õlletehasele "Union" (Belgia linnakeses Grimbergenis), kes sai selle õlle tootmise litsentsi Norbertiinide kloostri käest (need olid seda pruulinud aastast 1128).
Unioni ostis 1978. aastal üles Maes, kes aastal 1988 ühines Alken'iga võttes uueks nimeks Alken-Maes.
Viimase ostis üles aastal 2000 Scottish & Newcastle, kelle omakorda võttis aastal 2007 üle Carlsberg - Heineken.
Carlsbergil on see üldse esimene õlu, mida pakkuda suurima konkurendi (Anheuser-Bush-InBev) Leffe ja Hoegaardeni kõrvale.
Kurb on muidugi see, et tänane Grimbergen on toodetud juba supertehases, isegi mitte enam Belgias, vaid Prantsusmaal, Kronebourgi vabrikus.
Kas tabab ka Grimbergenit Leffe ja Hoegaardeni saatus? Leffe silt ja Hoegaardeni kvaliteet on igatahes pöördumatult krahhi poole teel. Optimeerimine ja liigne tööstuslikkus annavad tunda.
Olles tarbinud nii Belgia kui Prantsusmaa variante, pean mainima, et Belgia oma oli ja on (pisut on veel Grimbergenisse kah jäänud, sealt tulevad 33cl ja 75 pudelid, lisaks mõned eripruulid) parem.
siis on see siiski "halb näide". aga õnneks on nn õllerevolutsiooni käigus üha enam tekkimas väiketootjaid, kes pakuvad suurkorporatsioonidele elutervet konkurentsi.
ReplyDeleteparim väljapääs olukorrast - hakata tootma kohalikku kloostriõlut vms. ma arvan, et kindlasti on võimalik välja kaevata mingi vana retsept ning väikeste mugandustega see kasutsusele võtta. peamine küsimus ehedama tulemuse saavutamiseks on tammevaatide kasutamine laagerdamisel.
kas teeme ära? :)