Gambrinus proovis neist ära kõik viis, mis hetkel kraanist saada. Koulu õllede üldine iseloomustav joon kõlab: kodune ja naturaalne. Ei mingit kunstlikku gaseerimist, ei mingeid ülevõlli maitseelamusi, kohati lausa koduõllesed nüansid ... kuid aus ja ehe kraam! Umbes nii kõlavad ka teiste hinnangud, pakkudes õllede keskmiseks reitinguks umbes 40, kuid kohta ennast iseloomustatakse siiski enamasti mõnusate sõnadega. Ainult et jah - wifi'ga on asi nutune, sestap postitan ülevaate järgmine päev. Aga nii on ehk paremgi;)
Oktober
pooleliitrine kann, 5,0%. Õhuke valge vahukirme, mis ilmutab püsivust. Õlle värvus vaskselt punane.
pooleliitrine kann, 5,0%. Õhuke valge vahukirme, mis ilmutab püsivust. Õlle värvus vaskselt punane.
Aroom mõjub nõrgalt, kuid meeldivalt linnaseliselt, õrnalt
magusalt ja röstitult. Maitse üsna lihtne, kui väga meeldiv. Algus mõjub üpris
kergelt, kuid mitte vesiselt. Keskmaitses lisandub tubli ports mõõdukalt
röstitud linnaseid, järelmaitses tuleb lisaks humala mõrkjus. Kokku on tegu
koduse ja kergelt kopitanud buketiga ... kuid seda sellises mõnusas,
suvilalikus mõttes. Jääb mulje, et linnased on kuivanud niiskel pööningul.
Mõõduka ja tasakaalus maitsega, keskmise kehaga. Üsna
meeldiv rüübe.
--------------
Lehtori. 4,7%. Mõnemillimeetrine vahukihike. Õlle värvus – hägune,
valkjaskuldne, tegu on filtreerimata laagertüüpi õllega.
Aroom on nõrk, karboniseerimata, linnaseline. Esmamaitse
kerge ja karge, keskmaitses lisandub superkogus linnaseid (Gambrinus polegi
vist nii linnaselist õlut saanud). Lõppmaitses lisanduvad humalad ning seda
üsna teraval moel (kuivhumaldamine? pärast saingi kinnitust, et humalad on lisatud keetmise järel). Maine, kodune, hele ja samas üsna
jõuline.
Humalase ja lihtsa linnaselise üldtooniga keskmise kehaga kerge õlu. Väga meeldiv kooslus – midagi sellist kergelt laagrilt ei ootaks.
Humalase ja lihtsa linnaselise üldtooniga keskmise kehaga kerge õlu. Väga meeldiv kooslus – midagi sellist kergelt laagrilt ei ootaks.
----------------
Aura Juhla 5,2%. Korralik jalaga klaas, õhuke tihe
vahukiht. Nõrk linnaseline magusakas lõhn. Helekuldne värv, kristallselge.
Maitse lihtne, puhas ja linnaseline. Kogu maitsebukett üsna ühetaoline, selge
ja klaar. Sülega linnaseid, kuid üsna mõõdukalt humalaid. Samas järelmaitse on
huvitavalt terav, suud kirvendama panev.
Kerge kehaga, väga värskendava olemusega.
----------------
Masteri 5,5%. Väike sale kann. Väga õhuke vahukirme. Õlle
värvus – tumepunane, pruunaka varjundiga. Esimene õlu nende seeriast, millel on
korralik lõhn – mõnusad kergelt suitsused röstlinnased.
Esmamaitse üsna õrn, kuid see muutub kohe, kui õlu hakkab
üle keelelae jooksma. Hapukas-mõrud linnased ja röstleiva maitse ... väga
mõnusalt kerge ja kuiv, samas intensiivne. Väga tasakaalus maitse, ei mingeid
väljaulatuvaid nurki. Samas – see on ka õlle nõrkus, oleks nii intensiivse
lõhna juurde oodanud ka jõulisemat maitset.
Kerge kehaga, mõnusa lõkkel kärsatatud leiva järelmaitsega.
------------------
Reksi 7,2%. Väike kann. Õhuke ja kiirelt kaduv vahukiht.
Õlle värvus – sügavkuldne. Lõhn praktiliselt puudub ... ehkki nad ise nimetavad
seda oma „kroonijuveeliks“
Maitse on aga teine tera. Siin on juba sügavust ja soojust. Esmamaitse linnaseline, keskel hakkas lisanduma kergeid humalaid, soe alkoholine embus haarab kogu keele ja võimendab kogu buketti.
Maitse on aga teine tera. Siin on juba sügavust ja soojust. Esmamaitse linnaseline, keskel hakkas lisanduma kergeid humalaid, soe alkoholine embus haarab kogu keele ja võimendab kogu buketti.
Kergelt õlise, tugevalt humalase
üldmuljega, soe ja kosutav suutäis.
No comments:
Post a Comment