Vampire Slayer (Clown Shoes). pdl 0,66. alc 10,%. liigimääratlus: imperial american stout. Erakordselt kõrged hinnangud (92 ja 99) panevad ootama midagi erilist!
Lihtne pudel ja eriline silt ... eriliselt sünge, nagu nimele sobiv :) Tumelillal taustalt ründab puutalvaga relvastatud noormees kooljakahvatut tegelast. Küünlavalgus ja puha.
Klaasi kallamisel näeb harvaesinevat vaatepilti - mustjaspruun kogukas vaht prakitiliselt ei eristu samavärvi õllest! Väikese seismise järel taadub vaht küll õhemaks, nii umbes sõrmapaksuseks kihiks, kuid jääb ikkagi kohvipruuniks. Õlle värvus - täiuslik, süsine öö, ilma mingi valguskumata ses sünkjas klaasitäies.
Aroom täidab nuuskuri nina, kopsud ja selgroo tumeda, raske ja lausa kõdistava kovi ning mõru šokolaadi lõhnaga, millega harmoneerub üllatavalt hästi veel ka nii umbes pool vagunit humalat. See lausa kleepub ninakeerdudesse nii et isegi järgmise hingetõmbe ajal, mille võtad väljaspool klaasi, tunned seda rõsket ja rasket lõhnavaipa oma erkudel. Mehed, see ei ole normaalne, seda ma ütlen!
Maitse. Mnjah, seda tuleb kirjutada nii: MAITSE!!! See kõlab kui raske trummisoolo ja hevimetalne kitarrikääks korraga. Esmamaitse tundeb raskelt kohvisena, millele edasi liikudes lisanudb rummine tõsine soojus. Kogu suu täitub ülevõllikeeratud kange šokolaadi-napsi tunnetusega, mida ühelt õllelt küll ei ootaks. Kõik seniproovitud kohvi- ja šokolaadiporterid Gambrinuse mälusoppidest poevad niuksudes peitu.
Ei-ei, see pole õlu! See on õhtu lõpuks sobiv naps, mida on paslik serveerida pisikesest pitsikesest. Kõik tavaõlledele sobivad märksõnad nagu "värske", "kerge", "karastav" jms jäävad siinkohal täiesti kaardilt välja.
-------------
pilt siit
No comments:
Post a Comment