La Trappe Quadrupel Oak Aged Batch #11

La Trappe Quadrupel Oak Aged Batch #11 (De Koningshoeven). pdl 0,375 l. alc 10%vol. Liigimääratlus: quadrupel. 96 ratebeeri järgi ja 95 beeradvocate'is - harukordne ja väga kõrge kokkulangevus!!!

Selgituseks - mis on batch #11? Eilide tegemisel on üldse harva saavutatav täielik ühtelangemine partiide vahel, nende pikal laagerdamisel ja veel erinevates tünnides erinevused võivad aga olla vägagi suured. Seetõttu partiisid väärtõllede puhul mõnikord nummerdatakse.

Tootjainfo: "In Batch 11 Malbec barrels were used, though a rather large portion of Quadrupel aged on new wood has been added too. This batch is quite complex. The aroma of the Malbec is very noticable, lots of oak flavours from medium toast, and vanilla and almond from high toast barrels, floral aromas from Acasia and obviously the beer aromas from the quadrupel. Very robust and rich in tannins, which warrants a bit of extra maturation in the bottle to let the complexity increase and the flavour become rounder. While the red wine influence is noticable, the wood has the dominant note. A must for everyone who likes heavy beer and/or wine with lots of wood flavour and aroma. 55% Used Malbec barrels 20% New French oak, medium toast 20% New French oak, high toast 5% Acacia wood"

Kogu see eelinfo paneb õllesõbra vaikselt võbelema - KUI eriline see rüübe nüüd olema saab?

Suhteliselt lihtsat pudelit ehib šampanjalik traatkinnisega kork ja kloosterlik etikett. Muuseas, seda korki on VÄGA raske kätte saada, kuid see on vabandatav - peaks see ju võimaldama aastakümnete pikkust muudatusteta säilimist! Kui kork aga kord maha lupsab, siis täidab toa muinasjutuline lõhnapilv, mis meenutab pigem rasket portveini kui õlut!

Helepruunakas vaht täidab napilt veerandi klaasist ja kaob tõtakal kihinal ... aga noh ega portvein eriti ju ei peagi vahutama :) Õlle värvus - tuhmilt tumeruske, mahagoni ja kastanimuna karva. Nüüd klaasist nuusutades on see aroom veeeeelgi rikkalikum. Siin on veini ja tammepuud, vaniljet ja mandleid - kõik nii nagu lubatud ja eraldi riiulil lebamas. Lisaks veel omalt poolt kreegiveini ja röstitud rosinasaia.

Esmamekk ... hmmm ... oleks oodanud midagi üüratult rasket, kuid see on ... sametjas ja pehme, alkoholisoe ja vürtsikas, meeldiv ja koketselt viisakas nagu lõbus lesk maskiballil.

Keskmaitse. Oitaevake, mida see lõbus lesk korraldab! Ta kallab ühtekokku parima kreeginapsi ja majaperemehe kalli portveini ning serveerib seda röstitud mandlilaastudega ülepuistatuna. No kas nii siis sobib? Aga tuleb välja et sobib ja isegi väga! Siin segunevad napakalt naudinguküllases keerises raske ja kerge, magus ja hapu, vürtsikas ja mõrkjas justkui lese sametseelik ja raehärra pika ninaga kingad, koketne pitsmask ja pika sulega kübar.

Lõppmaitse taandub puidusematele ja raskematele nootidele kui paarike separeesse. Sametkardina tagant kostab vaid kergelt švipsis naeru ja tühje lubadusi, mida üks pidada ei plaani ega teine ootagi. Siin leiab kuhjaga röstitud pähkleid, mis on kaetud karamellistunud meega ja teiselt poolt akaatsia vaigust kirbust.

Järelmekk osutub ootamatult veelgi tõsisemaks tegijaks. Lavale tormab raehärra matsakas proua, kes eba-aadelliku südikusega lõbusa lese separeest välja viskab ja siis oma purjakil meest magamistuppa tassima asub. Üsna ootamatu vürtsikas humal annab kogu eelnevale ambroosia ja mürri pillerkaarele korraliku raami nagu püha tõotus ja sakrament, mis ka naudingust lodevaks muutunud endise sõjamehe raehärras üles äratab ning paneb oma prouale järgnema, mis sest et veidi torisedes.

Keskmisest raskema kehaga, kleepja paletiga, magus-hapukas-vürtsikas-mõrkja buketiga ÜBERrüübe. Selliseid jooke tuleks müüa koos hoiatusega - "Sõltuvusoht!" 
----------
pilt siit