Vägi

Vägi (Pühaste pruulikoda). pdl 0,33 l. alc 9,2 %vol. Liigimääratlus: topelt-IPA.

Tootjainfo: "Heledad odralinnased, kaerahelbed. Humalad: Nelson Sauvin, Galaxy. IBU 85"

Kirjuvõitu silt kujutab ilmselt rusikat :) Valge vaht täidab kolmandiku klaasist ja on väga tugevalt püsiv. Õlle värvus - uduselt oranžikaskuldne. Aroom paneb humalanohikut naeratama - see on tugev ja sügav, veinine ja heinane, kleepjalt ning hapukasmagusalt ninasõõrmeid kõditav.

Esmamekk on väääga raske ja intensiivne, suisa teravapoolne ja keelt kibelema ajav, siin on kolm külimitutäit vürtsikaid humalaid! Keskmaitse kajab suus vastu nagu trompetite hüüd kargel sügishommikul, pannes varesed kraaksudes tornikatuselt pagema ja esimesed möödujad pead pöörama - oi see on hele ja rõõmus, jõuline ja enesekindel, mõrkjashapu ja vürtsikas.

Lõppmaitse paneb maitsenäsakesed niuksudes kokku tõmbuma, et kaitsta end säherduse laviini eest - see trompetipuhuja on nüüd ka fanfaristi appi kutsunud ja kahekesi kaiguvad nad tahma korstendest alla varisema. See mõjub kui pöörane ja uljas marss, mille saatel lähevad veel piimavuntsidega junkrud sõjaretkele, unistades aust ja kuulsusest. Punase apelsini mahl ja sidrunidžemm, koirohunaps ja paradiisi-õuna kompott - kõik see värskusest kiljuv seltskond on su suus lahti lastud ning ei mõtlegi pidu lõpetada! Järelmaitse taandub aga juba raskemate, veidi õlisemate varjunditega justkui kogenud voorimehed, kes noorte sõjasulaste järel aegamisi veini ja õlut täis vankreid veavad. Siin aimdub veidi eukalüpti ja greibiseemne-ekstrakti, karmi ja raputavat maitselaksu pakkuvat segu.

Väga raske kehaga, kleepja paletiga, hapukas-magusa-mõrkjas-vürtsika buketiga SUPERrüübe! Ei päästa siin mingi toit - see jook matab kõik enda alla, sundides keskenduma vaid igale järgmisele lonksule
------------
pilt isetehtud