Dulle Teve

Dulle Teve (De Dolle Brouwers). pdl 0,33 l. alc 10,0 % Liigimääratlus: belgia tripel. 99 ratebeeris ja 93 beeradvocate järgi!!! Üli-ülikõrge hinnang, kas teate!

Tootjainfo: "De Dulle Teve is brewed in the tradition of a Belgian Triple. Its high density stems from large amounts of pale malt increased with pale candi sugar in the brew kettle. Unfiltered, unpasteurized, bottle-conditioned.

De Dulle Teve keeps two to three years without major changes in taste. Further maturing, up to 10 years, will cause it to darken a little and lose some of its bitterness. The bittering of about 30 IBU is due to Goldings hops in the brew kettle."

Disain ... hmmm veider :) Kirju silt kujutab ilmselt sedasama hullu nõida, mida tähendab õlle nimi. Valge vaht täidab 9/10 klaasist, olles väga tihe ja kleepjalt püsiv. Õlle värvus - kirkalt helekuldne. Aroom ... hmm, nii jõulise õlle kohta on see nõrgake, ehkki väga meeldiv - siin on suhkrusiirupis konservpirne ja šampanjat.

Esmamekk ... ooohhhooo, see on midagi vääääääääääääääga mõnusat! Mitte just kuigi tihke, kuid imeliselt jõuline, sädelev ja kirgas kui päikesetõus mäenõlval.

Keskmaitse paneb ka paadunud õllesõbra kõrvad loperdades liikuma ... jessver kui palju maitseid mahub selle mõne tilga sisse! Selles mäenõlval asuvas suvilas on jäänud öist pikka koosviibimist ikka veel ärkvele kamp särasilmseid noori, keda ei lase uinuda veidi segaseks kiskuv filosoofiline arutelu õnne ja elu mõtte üle. Valge sõstra veini pole küll kombeks nii palju juua, kuid hetkel maitseb see imehästi, haugates kõrvale viimaseid murakamoosiga maisikoogikesi.

Lõppmaitses asenduvad valged sõstrad heledate lõhiküpsenud tikritega. Lauale tuuakse viimane pudel muskaatvahuveini ning lõigatakse lahti melon ja pirn. Oi taevas kui imeliselt sobib see kargesse hommikusse, mida soendab üha kõrgemale tõusev päike. Sõnad noorte suus hakkavad otsa saama, kui sära silmis saavutab sellise taseme, et kõrvaltvaataja võiks selle kergelt segi ajada algava hullumeelsusega.

Järelmekk jätkab ... uskumatu, aga ikka jätkab samal kõrgel lainel, asudes deklameerima Dekameroni. Või Majakovskit? Ah, mis vahet. Meeleolu on peamine! See pundike noori, kes lõpetab tõusva päikese ja oma nooruse ülistuseks viimaseid sädelevaid sõõme, on õnnelik. Ja see on hea.

Keskmisest kröömike tihkema kehaga, kergelt kleepja paletiga, magus-mõrkjas-hapukas-vürtsika buketiga fenomenaalselt maitseküllane ÜBERRÜÜBE! Toidusoovitus? Minge kukele! See "hull nõid" ei vaja ega taha midagi enda kõrvale. Nautige elu ja olge õnnelikud, ütlen ma teile :)
---------
pilt siit