Fenrir nr.26

Fenrir nr.26 (Borg, Island) pdl 0,33 l. alc 6,0 %vol. Liigimääratlus: suitsu-IPA. Ratebeeri hinnang pole veel välja kujunenud.

Tootjainfo (google tõlgi abil ... no pole just kuigi suutlik): "The power giant American hops and fruit unleashed in this taðreykta and whining fresh ljósöli. As an earlier attempt at úlfliðinn."

Lihtne väike pudel, roheline lakooniline sildikujundus. Valge vaht täidab kolmandiku klaasist, olles küll hõre, kuid suhteleiselt püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldne. 

Aroom ... jeebus ... see paneb Gambrinuse suisa naerma. Kuidas seda nüüd siis väljendadagi? Noh ... kindlasti on see suits, alustame sellest. Kuid ... kas te juba teate, mis õlu see on? Olgu, ma ütlen seda lõpus! Aga siin aroomis tunneb lauda ja kopitanud heinte veidrat segu, mis on ... kuidas seda öeldagi ... rustikaalselt võluv! 

Esmamekk on keskmise kehaga jasuitsuselt hapukas-mõrkjas. Keskmaitse on tugevalt suitsune, vürtsikas ja karameljas. Lõppmaitse vaigune mõrkjus upub suitsu kõikjaletungivuse ees. Järelmekk on värske, tsitrusjas ja suitsune.

Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, suitsuselt hapukas-mõrkjas-vürtsika buketiga friigiõlu. Einoh, mekk on mõnus segu mahlakast IPA'st ja suitsuõllest, aga no see lõhn ... no see hais :) ... see on pelutav ja vaieldamatult erakordne! 

Mis siis on selle õlle suurim kiiks? Tegemist on esimese SSS IPA'ga ehk Sheep Shit Smoked IPA'ga. Just. Täpselt nii ongi. Öäekk, ütlete? aga kui mõelda, siis ka praegu on Aasias loomasõnnik väga levinud lõkkematerjal ning ega see ka siin põhjamaades ammu kasutusel polnud. Ja lõkkesuitsus toiduainete kuivatamine-konserveerimine oli ja on väga levinud võte. Nüüd on need islandlased pannud vana ja uue kokku ning saavutanud VÄGA veidra, kuid kindlasti järeleproovimist väärt rüüpe!
---------
pilt isetehtud