Tootjainfo: "Quadruple style ale brewed with maple syrup. Aged in bourbon barrels."
Pühaste keldrist kaasa ostetud purk, tehniline sildike. Kollane sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane.
Pühaste keldrist kaasa ostetud purk, tehniline sildike. Kollane sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt kuldpunane.
Aroom. Paaaaaks kiht burboonivaati määritud vahtrasiirupi mõrkjas-magusale kandjale. Selle taga huvitavalt hapukas sõstrane-pihlane hapukus, mida ei oska seostada ei quadi ega mõlema lisandiga. Viigimarjad ja veidi tubakat.
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga, kuid 13% survet siit ei tunne - belgia tüüpi õllede eripära. Alkohol kribeleb küll, kuid teeb seda datli-viigimarjaveini pehmuses.
Keskmaitse - jaaaa, on see nüüd kommisuhkur või vahtrasiirup? Magus-mõrkjas kõrvetatud karamell igatahes.
Lõppmaitse. Magus, veidi atsetoonine, ohtralt ülekpsenud banaani ning poolnätskeks kuivatatud datleid. Kõik see, mida belgia tüpaaž pakkuda tahab ja oskab.
Järelmekk. Karamell, kohvikaramell, kodune kukekomm. Tubaka-puruga kaetud kaua taskus vedelenud klaaskomm.
Keskmisest raskema kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuivapoolse paletiga, magus-mõrkjas-magusakas-hapukas-mõrkjas-vürtsikas-mõrkjas-hapukas-magusaka buketiga Übertaseme rüübe! Huvitavalt kahetaktiline - kui lõhnas domineeris mäekõrguselt burboonivaat, siis maitses seda eriti ei tajunud, küll aga massssiiivselt kangema, kuid mitte kõige kõrgema taseme quad'i. Vahtrasiirupi lisamise võludest ei saa aga vana Gambrinus eriti aru, eriti kui tegu on niigi karamellise õllestiiliga ... kui see just pole mõeldud lappima mingit auku tootmisprotessis ehk siis looma petlikult belgialikku efekti?
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment