.jpg)
Tootjainfo: "A mix of Berliner weisse and imperial stout styles, this dark, strong and acidic beer has aged for many months in barrels. #anti-pastry stout"
Väike lihtne pudel, sildil retrolik daam. Vahtu ei teki. Õlle värvus - konkreetselt ja vaidlustamatult must.
Aroom ... uuuu ... siin kaigub rösti ja kummub happekest, selline kombo lubab juba ette mõelda ennast maitsest segaseks!
Esmamekk. Iiiiks. Sarasakirasirakas. HAPU! Hapu ja mõru ja magus. Ja röst. Ja kakao. Ja leib. Ja hapukali. Kuubis.
Keskmaitse! Kulmud lööb higiseks! Kukla paneb leemendama. Kas see on nüüd C-vitamiini üledoos, liiga soe tuba või pooltoorete õunade värskus, mis on mähitud röstleiva sisse?
Lõppmaitse. E. M. I, A j T ning S. Või siis kuidagi teisiti. See etsaim on ehhhheeeeee siiliradu pidi lendlev, kalakakerdav ja kotkastigune.
Järelmekk. Umbejooksnud ja tülpind-väsinud inimorganismi vändast käimalöömiseks mõeldud starterjook. Silmad happest pärani, keel röstist rullis, kukal kurris ja kulmud puhevil.
Karjuvalt geniaalselt FRIIGIKAS. Imperiaalberliiner Imperiaalstout Imperiaalristand. Sõnatuks võttev ja rääkimapanev ühekorraga. Kuiv, keeltlõhkuv, meeltväändav. Uhhhhh vana Gambrinus on tänulik sellele heale inimesele, kes laskis niiiiiimoodi üllatuda. Aga lettidel seda pole, ärge isegi küsige.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment