Tuul (Põhjala, Eesti) pdl 0,33 l. alc 8,0 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "Gose - Flavored" ja hinnang pole välja kujunenud. Untappd ütleb: "Sour - Gose - Fruited" ja 3,96 punkti.
Tootjainfo: "Brewed with white currants, flaked spelt, Himalayan pink salt, and coriander seeds."
Väike lihtne pudel, mineraalselt krähmuline, aga vähemal rõõmsavärviline silt. Sentimeetrine erkvalge vahukiht kaob kiirelt. Õlle värvus - tuhm-kollane.
Aroom - juba kaugelt tunned nii soola kui koriandrit, piimhappe iseloomulikku jogurtilõhna - kõik see, mida goselt ootadki. Valget sõstart mõistagi mitte - no mis lõhn sellel nüüd üleüldse ongi?
Esmamekk on keskmisest raskema kehaga ja särtsult hapu. Keskmaitses muutub soolakas-magusaks, omamoodi nätskeks ja keelekülgi kuivatavaks. Lõppmaitses segunevad askorbiinhape ja isegi C-vitamiini dražee magus koorik, jogurt ... või isegi airaan. Järelmekk on ootamatult magus ja kui nüüd mõelda, siis mingi sõstrane olemus sellel tõesti isegi on ju. Või siis tikrine. Või toorevõitu kiivi laadne.
Keskmisest raskema kehaga, vähekarboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-soolakas-magusakas-hapu-magus-hapu buketiga VÄGA hea taseme rüübe! Magusavõitu gose, aga imperial gose puhul on see magus-nätske foon asjakohane. Hapu ja soolase balanss on kenasti parlanksis. Ainult et vaata valge sõstra kasutamine on väga küsitav väärtus - sellel marjal puudub oma selge selgroog (tavaliselt kui öeldakse "valge sõstra maitse" siis tähistatakse ebamäärast haput, millele ei osata muud nime anda).
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment