Lime Gose (Waht, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,3 %vol. Ei RB ega UT ei tunne veel seda koda
Tootjainfo: "Värskendav hapu õlu. Pruulitud laimi, koriandri ja meresoolaga. Värskendava hapususega nisuõlu, mis sobib ideaalselt soojal suvepäeval nautimiseks. Pisut vähem soolasem kui klassikalised Gosed
IBU 15"
Väike lihtne pudel, sildil troopiline-merelik kaader. Valge vaht täidab 2/3 klaasis, kuid see kaob kiire kohinaga. Õlle värvus - kergelt hämuselt kollane. Gosele omane hapukas-soolakas lõhn on juba kaugelt tunda, lähemalt nuuskides avaldub selgelt ka koriander. Vähemalt lõhn on puhas klassika.
Esmamekk on keskmise kehaga ja üllatavalt jõuliselt hapu, pruulmeistrid on siia ilmselt pannud laimimahla virdesse. Keskmaitses hapusus väheke taandub, selle kõrval ilmub tuntavaks magusat nisulinnast. Lõppmaitses proovib sellesama hapu üledoosi alt välja pääseda ka sutike soola ja koriandrit, kuigi väga edukaks seda katset nimetada ei saa. Järelmekk kortsutab keelepära juba päris korralikult kokku happerünnaku all, selle alt nagu aimduks kergelt kibekas-mõrut soola, kuid jällegi pigem aimamisi.
Keskmise kehaga, mõõdukalt karboniseerunud ja kuiva paletiga, hapu-magusakas-hapu-soolakas-hapu-mõrkja buketiga Ülevõllikas. Jah, gosena on põhimõtteliselt kõik vajalikud teemärgid läbitud, kuid laimimahla lisamisega on kõvasti liiale mindud. Vana Gambrinuse küsimus on - kas te tõesti kasutasite mere- mitte mäesoola? Julge samm, kui nii tegite! Ja alustava kojana võtke palun kuulda soovitust - juba kasutusel oleva nimekuju pruukimine (vt Pühaste Lime Gose) pole kõige parem mõte.
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment