Laudatur XVIII

Laudatur XVIII (Sori, Eesti) pdl 0,33 l. alc 10,1 %vol. Ratebeeri liigimääratlus: "American Strong Ale", hinnang pole välja kujunenud

Tootjainfo: "Special release. An intense, multi-layered and palatable ale blend; Imperial Stout aged in Heaven Hill Bourbon barrels give us sweet notes of vanilla and oak, while Barley Wine aged in The Macallan barrels showcase notes of ripe berries, toffee and hints of whisky. Aged to perfection and blended by our Barrel Master. Drink now, or cellar for years to come."

Tatttarattataa. Pea nüüd kinni, noor sõber, sa ju ei lugenud tootjainfot läbi? Aga vaata seda TULEB lugeda. Mõttega. Ja siis veidi hinge kinni pidada. Vaikselt. Said aru, mis nad tegid? Selle odraveiniga ja selle imperial stoudiga. Ja mis edasi sai? Ning mis nüüd sinuga saama hakkab?

Väike lihtne pudel, sünkjas-udune-männimetsane sildikujundus. Tumekollane sentimeetrine vahukiht on küll tihe, kuid vähepüsiv. Õlle värvus - kustuva vulkaani punane.

Aroom. Hinga sisse aeglaselt, mu noor sõber. Niimoodi, et õhk vaevu su ninasõõrmeid pidi sissepoole libiseb. Lase esmasel alkoholiselt kõditusel mööduda. Ja nüüd alles lülita oma lõhna-retseptorid sisse. Rummi ja rosinaid tunned? Tubli. Neid ei ole. See tähendab, et lõhnas on, aga joogi sisse keegi neid pannud pole. Aga herest või portveini? Neid kah pole. See tähendab ... noh sa saad aru ju küll, eks ole?

Esmamekk on õlijas, raske ja kleepjas, keeleotsa kallal nusserdav ja magus. Keskpäevakuumus roiutab su meeli ja keel ihkab värskendust. Kuiv ja krobe on see tee ühest külast teise.

Keskmaitse muutub kergemaks, algsest õlisest raskusest saab ... jah ikka raske, aga õilsam ning õhtusem, siidisem ja vaniljesem. Koorepumat ja portvein - see on vast väärt kostitus väsinud teelisele.

Lõppmaitse. Hmm, mis huvitavad ürdid ja vürtsid hakkavad kõditama keelekülgi. Vastuvõtjaks on vürtspoodnik, sestap pole ka ime, et mattud aromaatse tubaka ja kuivatatud viigimarjade keskele.

Järelmekk. Pekaanipähklid ja kakao, mõrušokolaad ja šerri. Veranda pärani akendest hoovab ometigi jahedamat õhku, moskiitovõrgud hoiavad eemal sumisevad hordid ning päikesest ja tuulest parkunud näod muutuvad laterna valguses hingestatuteks.

Mega või mitte, selles on küsimus. Veidi noor on see kraam, suti kärsitu, tiba rahutu. Andke talle aega. Nii aasta kuni kuus. Ja siis saab tast üks selline MEGA, et ei söanda enam omaenda keldrisse laskudagi, et mitte tolmunud pudelit kogemata häirida, saati ära juua. Aga kõigepealt tutvuge temaga nagu on, selle vaate näinud ränduriga. Sest alles siis oskate hiljem puhanud versiooni paremini hinnata.

---

pilt isetehtud