Saku sakunahoone 130 (Mürka, Eesti) pdl 0,33 l. alc 5,9 %vol. Liigimääratlus: "stout"
Tootjainfo: "Vesi, odra-, kaera-, šokolaadi- ja röstlinnased, East Kent Goldings humalad, pärm"
Väike lihtne pudel, sildil on siis ilmselt kõnealune saunahoone. Pruun sõrmepaksune vahukiht pole kuigi püsiv. Õlle värvus - kirkalt sügav punakaspruun.
Aroom. Nojahnoh, suitsune hõng on ju asjakohane aga ... arumaisaa, miks tekib võimsalt ja ilmeksimatult tunne, nagu nuusutaks seda nn pulgapärmi? Noh teate küll, neid pruune paberpakendis pärmiplönne, mida lapsepõlves suhkruga mõnikord sisse söödeti.
Esmamekk on kergepoolse kehaga ja hapu. Hapu!? Keskmaitse ... pärm noh. Puhas pärm, pulgapärm. Mitte see hämune-hägune pärmi abil tehtud koduõlle nimeline vedelik, vaid lihtsalt töötlemata pärm! Lõppmaitses üritab kohvine noot pärmi peita, kuid eriti ei õnnestu see katse. Järelmekis oleks nüüd nagu juba tegu enam-vähem stiilipuhta iiri kuiva stoudiga, kuigi ka siin on see punnide-vastu-sissesöödetav pärm kuskil põsesopis hiilimas.
Kergepoolse kehaga, mõõdukalt karboniseerunud paletiga, hapu-magusakas-hapukas-mõrkjas-magusakas-hapuka buketiga kummmmmmmmmaline rüübe. Kui sulle lapsepõlves meeldis süüa pulgapärmi suhkruga, siis tunned end nagu kodus. Kui ei, siis ... ma ei tea, kuidas saunarahvas seda vastu võttis?
---
pilt isetehtud
No comments:
Post a Comment